Aktsiaturu investoritel on kaks valikut: kas püüda oma otsuseid turuolukorrale vastavalt ajastada või järgida pikaajalist strateegiat, kirjutab Äripaeva kaasautor Mait Kraun.
- Mait Kraun Foto: Andres Haabu
Esimene variant eeldab, et investor on olnud turul piisavalt kaua, et aru saada, millal müüa ja millal osta. Sellised oskused on väga vähestel inimestel – ka kõige paremad eksperdid panevad tihtipeale mööda.
Tõsi, turg võib veel vabalt langeda 20–30 protsenti ja sellisel juhul oleks tänane müügiotsus olnud õige. Uuringud on aga näidanud, et tavainvestorid, kes püüavad oma otsuseid turuolukorrast lähtudes ajastada, teenivad pigem kahjumit. Eelkõige on see seotud investorite psühholoogiaga – kui aktsiaturud on kõrgel (ja tõusmas), tahetakse võtta rohkem riske. Kui aktsiaturud on madalal (ja langemas), võetakse riske vähem. See tähendab, et tihti müüakse madalal ja ostetakse kõrgel. Seega on otsuste ajastamine väga riskantne. Kui te arvate ikkagi, et suudate seda, siis tasub veel öelda, et paljude uuringute järgi hindavad investorid ka oma võimeid üle.
Tõenäoliselt on praeguse languse kontekstis investoritel mõttes müümine. Sellisel juhul võiks esitada endale küsimuse: miks ma müün? Kas põhjused, miks ma investeerin, on muutunud? Või müün ma ainult selle pärast, et kardan jätkuvat langust? Kui ma müün, kas ma tean, millal uuesti osta?
Strateegia järgimine on parem
Teine variant on oma pikaajalist strateegiat järgida. Strateegiaid on mitmesuguseid, aga üldiselt lähtuvad pikaajalised strateegiad põhimõttest, et ajastamist ei üritata.
Pikaajalise strateegiaga investori toetuseks võib tuua ühe lohutava fakti – näiteks USA aktsiaturul on alates teisest maailmasõjast olnud iga 15aastane periood positiivse tootlusega. See tähendab, et ükskõik, mis ajahetke me valime, 15 aasta pärast on portfelli väärtus tõusnud.
Võtame veel pikema ajahorisondi – 50 aastat. Merriman Wealth Managementi asutaja ja mitme investeerimisalase raamatu autori Paul Merrimani andmetel on alates 1928. aastast (vahetult enne suurt depressiooni) S&P 500 indeksi 50aastaste perioodide tootlus olnud keskmiselt 11 protsenti. Kõige halvema perioodi tootlus on olnud 7,7 protsenti. Seega
ei peaks pikaajaline investor, kes on veel noor, väga palju muretsema.Häid uudiseid on ka investoritele, kes alles alustavad. Isegi need, kes alustasid investeerimist vahetult enne suurt depressiooni, teenisid oma raha alla 10 aastaga tagasi. Mitme aastaga teenis investor oma raha tagasi, kui hakkas investeerima 1000 dollari kaupa igal aastal ja tegi esimese investeeringu vahetult enne turu langust. Suure depressiooni ajal
teenis investor raha tagasi 7 aastaga, 2000. aasta tehnoloogiamulli järel 5 aastaga, 1970ndate turulanguse ajal 3 aastaga ja 2008. finantskriisi ajal üksnes 2 aastaga.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.