- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Investori piinad
Esimene variant eeldab, et investor on olnud turul piisavalt kaua, et aru saada, millal müüa ja millal osta. Sellised oskused on väga vähestel inimestel – ka kõige paremad eksperdid panevad tihtipeale mööda.
Tõsi, turg võib veel vabalt langeda 20–30 protsenti ja sellisel juhul oleks tänane müügiotsus olnud õige. Uuringud on aga näidanud, et tavainvestorid, kes püüavad oma otsuseid turuolukorrast lähtudes ajastada, teenivad pigem kahjumit. Eelkõige on see seotud investorite psühholoogiaga – kui aktsiaturud on kõrgel (ja tõusmas), tahetakse võtta rohkem riske. Kui aktsiaturud on madalal (ja langemas), võetakse riske vähem. See tähendab, et tihti müüakse madalal ja ostetakse kõrgel. Seega on otsuste ajastamine väga riskantne. Kui te arvate ikkagi, et suudate seda, siis tasub veel öelda, et paljude uuringute järgi hindavad investorid ka oma võimeid üle.
Tõenäoliselt on praeguse languse kontekstis investoritel mõttes müümine. Sellisel juhul võiks esitada endale küsimuse: miks ma müün? Kas põhjused, miks ma investeerin, on muutunud? Või müün ma ainult selle pärast, et kardan jätkuvat langust? Kui ma müün, kas ma tean, millal uuesti osta?
Strateegia järgimine on parem
Teine variant on oma pikaajalist strateegiat järgida. Strateegiaid on mitmesuguseid, aga üldiselt lähtuvad pikaajalised strateegiad põhimõttest, et ajastamist ei üritata.
Pikaajalise strateegiaga investori toetuseks võib tuua ühe lohutava fakti – näiteks USA aktsiaturul on alates teisest maailmasõjast olnud iga 15aastane periood positiivse tootlusega. See tähendab, et ükskõik, mis ajahetke me valime, 15 aasta pärast on portfelli väärtus tõusnud.
Võtame veel pikema ajahorisondi – 50 aastat. Merriman Wealth Managementi asutaja ja mitme investeerimisalase raamatu autori Paul Merrimani andmetel on alates 1928. aastast (vahetult enne suurt depressiooni) S&P 500 indeksi 50aastaste perioodide tootlus olnud keskmiselt 11 protsenti. Kõige halvema perioodi tootlus on olnud 7,7 protsenti. Seega ei peaks pikaajaline investor, kes on veel noor, väga palju muretsema.
Häid uudiseid on ka investoritele, kes alles alustavad. Isegi need, kes alustasid investeerimist vahetult enne suurt depressiooni, teenisid oma raha alla 10 aastaga tagasi. Mitme aastaga teenis investor oma raha tagasi, kui hakkas investeerima 1000 dollari kaupa igal aastal ja tegi esimese investeeringu vahetult enne turu langust. Suure depressiooni ajal teenis investor raha tagasi 7 aastaga, 2000. aasta tehnoloogiamulli järel 5 aastaga, 1970ndate turulanguse ajal 3 aastaga ja 2008. finantskriisi ajal üksnes 2 aastaga.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele