Arvamused
5. mai 2016 kell 4:30

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Panama lekke pinged Soomes

Soome ajakirjanik Jouko Kokkonen.Foto: Erakogu

Panama leke võimendab soomlaste negatiivset arvamust sealsest poliitilisest ja majanduslikust eliidist, kirjutab Soome ajakirjanik Jouko Kokkonen.

Panama lekkest laekunud teave on võimendanud inimeste arvamusi Soome ärieliidi käitumisest ja mõjutanud õhkkonda. Hinnang eliidist on muutunud negatiivsemaks. Kodanike usaldus nii Soome poliitilise kui ka majandusliku juhtkonna vastu on saanud uue löögi.

Teatul määral võib rääkida juba legitimiteedi kriisist. Paljud soomlased arvavad, et nii riigi kui ka majanduse juhid ei ole enam huvitatud rahva saatusest.

Jõukamad otsivad lahendusi Soomest väljas

Panama leke on teinud sümboolselt selgeks, et sinivalge isamaa ehitamiseks kogutud kapital on ajalukku jäänud nähtus. Osa soomlastest arvab, et Soome eliit ei ole enam soomlane, vaid osa rahvusvahelist koorekihti.

Panama leke ei toonud välja midagi olulist või uut Soome tippjuhtide ja äritegelaste kohta. Väga suurt kala ei jäänud võrku.

Muidugi on Ehrnroothide suguvõsa, Nokia endise juhi Jorma Ollila või Nordea tähtsa tegelase Kari Stadighi kontaktid Panama või Luksemburgiga ärritanud inimesi. Samas on soomlastel juba varem olnud aimu ja vihjeid, et kõige jõukamad kaasmaalased otsivad alati lahendusi, et vältida maksude maksmist.

Panama lekke järelkajad ongi levinud palju laiemalt kui ainult majanduse valdkonda. On räägitud moraalist ja kodanike võrdsusest. Tundub ebaõiglane, et tippjuhid on saanud juurde palka või boonuseid samal ajal, kui toimuvad koondamised. Lisaks jäävad ärijuhid varem pensionile kui tavakodanikud ja veedavad oma pensionipäevi riikides, kus nende maksud on väikesed või olematud.

Pinged poliitikas

Reaktsioone võimendab pingeline poliitiline olukord. Opositsiooni kuuluvad parempoolsed parteid ja rohelised on kritiseerinud Juha Sipilä valitsuse reforme uusliberalismist. Kriitikud väidavad isegi, et Sipilä on koos Alexander Stubbi ja Timo Soiniga muutmas Soomet aktsiaseltsiks. Riigile jäävad ainult võimuorganid, mille eesmärgiks on suruda maha protestid.

Vastuolu on tulnud nähtavale ka Soome riigikogus. Väliskaubandus- ja arenguminister Lenita Toivakka (Koonderakond) süüdistas 26. aprillil Timo Harakkat (sotsiaaldemokraat) valetamises. Harakka väitis ebatäpselt, et Toivakka on rajanud maksude vältimiseks firma Belgiasse. Küsimus on 2011. aastal rajatud Toivakka suguvõsa firmas, mille aktsiatest kaks protsenti kuulus ministrile.

Olulisem oli see, et Toivakka rikkus parlamendi kirjutamata reegleid. Nende järgi ei tohi saadikut nimetada valetajaks. Lubatud on öelda, et ta doseerib tõde väga osavalt. Toivakka oli sunnitud vabandama, aga tegi seda kahe päeva pärast üsna ebamääraselt. Minister möönis, et on olnud osanik ja selle tõttu vastutas juriidiselt aksiaseltsi tegevuse eest.

Nordea kaotab kliente

Soome tegutsevatest pankadest on Nordea seotud Panamaga, mille tõttu pank on kaotanud ilmselt üsna palju kliente. Soome parteidest sotsiaaldemokraadid, vasakliitlased ja põlissoomlased on kustutanud oma kontod Nordeas. Samuti on öelnud Nordeale hüvasti mitu ametiühingut. Nordeast on läinud ka eraisikutest kliendid.

Nordea olukorda ei tee lihtsamaks investor Björn Wahlroosi keskne roll pangas. Wahlroosis kehastub soomlastele kõva kapitalism. Inimestel on ka hästi meeles, et ta kolis Rootsi madalamate maksude tõttu.

Meediaskandaal

Panama lekke tuli hakkas juba kustuma, aga sai uut hoogu, kui Soome maksuamet hakkas nõudma Ylelt asja puudutavaid dokumente. Maksuameti seisukohast oleks materjalist tõenäoliselt kasu, et jahtida maksudest kõrvale hiilijaid. Yle on keeldunud materjalist loobuma. Yle ja enamik Soome meediast leiab, et allikakaitse on ka sel juhul kõige olulisem.

Juhtumist on tekkinud väike rahvusvaheline meediaskandaal. Soome on maailma riikidest pressivabaduse tipus viiendat aastat järjest. Pealegi algas Soomes esmaspäeval sõnavabaduse konverents. Üritus tähistab seda, et 1766. aastal Rootsis kehtestatud sõnavabaduse algatajateks oli kaks soomlast – Anders Chydenius ja Peter Forsskåhl.

Konverentsi korraldajate arvates on maksuameti nõue heitnud varju ka Soome pressivabadusele. Osa eksperte arvab, et maksuamet lihtsalt katsetab oma võimu piire või püüab lihtsalt esineda aktiivselt.

Autor: Jouko Kokkonen

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.