Eesti loomingulise turismi sihtkohaks

01. veebruar 2017, 07:45
Diana Amos
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170201/OPINION/170139907/AR/0/Diana-Amos.jpg

Eesti viimine loomingulise turismi maailmakaardile võiks näidata, et oleme äkki lausa kõige loomingulisem rahvas maailmas, kirjutab reisiekspert Diana Amos.

Kuigi paljude inimeste ainukesteks reisieesmärkideks on endiselt vaid passiivne puhkus, šoppamine ja palmi all lõõgastumine, muutub loominguline turism üha populaarsemaks, tuues kasu nii reisijatele kui ka reisisihtkohtadele. Loomingulise turismi (creative tourism) mõiste loojad Crispin Raymond ja Greg Richards defineerivad seda kui reisimist, mis pakub võimalust arendada oma loomingulist potentsiaali külastatavale reisipiirkonnale iseloomulikel kursustel osalemiste ja muude õppekogemuste kaudu. Loomingule turismi alla kuuluvad näiteks keeletunnid, kunstiõpitoad, veini- ja toiduvalmistamise kursused, jooga- ja meditatsioonitreeningud, fotograafiareisid, tantsutrennid, moe- ja disainitöötoad. Näiteid on lõputult. Tingimus on see, et õpitav või kogetav oleks seotud kohaliku kultuuri ja traditsioonidega.

Mitmes sihtkohas üle maailma on loominguline turism hakanud tasapisi asendama nii traditsioonilist puhkuseturismi kui ka kultuuriturismi. Üha enam turiste ei rahuldu vaid kohtade ja vaatamisväärsuste külastamisega. Nad tahavad õppida uusi asju ning kohalikest traditsioonidest osa võtta. Selline aktiivne osalemine aitab mõista ja kogeda kohalikku kultuuri ja kombeid palju sügavamal tasandil, vormides reisijate maailmavaadet. Samuti muudab osavõtt erinevatest õppeprogrammidest ja töötubadest reisimist tähendusrikkamaks. Loov reisimine ei ole asjatult kulutatud aeg järjekordses kõik-hinnas-kuurordis. Reisijad tunnevad suuremat rahulolu, teades, et on kasutanud oma aega produktiivselt ning omandatud teadmised või oskused jäävad nendega ka pärast reisi lõppu. Kreatiivne turism aitab reisijatel tõsta loomingulist potentsiaali ning panustab reisijate isiklikku arengusse. Loov reisimine on parim viis sukelduda kohalikku kultuuri ja avastada oma tõeline identiteet.

 

Loomingulise turismi kogemused on tavaliselt iga reisi tipphetked, mida mäletatakse ka siis, kui kõik teised reisimuljed on juba unustatud.

Kreatiivse turismi näited maailmas

  • Joogatunnid Keralas. Kohalikud trennid, mis toimuvad imeilusa merevaatega treeningsaalis, on võrreldes Eestis toimuvate treeningutega vähem intensiivsed. Treener keskendub rohkem hingamisele, mediteerimisele ning jooga põhimõtete rakendamisele igapäevaelus. Kui hästi läheb, saab joogaõpetajalt küllakutse, mis annab suurepärase võimaluse näha, kuidas elab üks india perekond.
  • Itaalia keele kursus Riminis. Turistlikumat ja vähem itaaliapärasemat kohta kui Rimini ei ole Itaalias vist olemas. Kahjuks viivad soodsaimad otselennud Tallinnast just Riminisse. Siiski leiab ka Riminis sügavamat kokkupuudet itaalia kultuuriga. Keeltekoolis, kus inglise ja teiste võõrkeelte kasutamine on rangelt keelatud, õpetatakse lisaks keeleoskusele palju huvitavat itaalia traditsioonidest.
  • Tangotrenn Buenos Airese vanimas tangoklubis. 1912. aastal avatud Confiter?a La Ideal on argentiina tango süda ja hing. Algajate trennid toimuvad šiki sisekujundusega tantsusaali nurgas. Samal ajal saali keskel oleval tantsupõrandal keerlevad edasijõudnumad tantsupaarid, ülimalt elegantsed riided seljas. Eakam, lihvitud välimusega tantsuõpetaja, kes näeb välja nagu vanade tangofilmide tegelaskuju, õpetab nii põhisamme kui ka selle kirgliku ja dramaatilise tantsu ajalugu. Paremat viisi kohalikku kultuuri sulandamiseks on raske ette kujutada.
  • Keraamikatöötoad Rio de Janeiros. Brasiilia käsitöökunstnikud on ühed andekamad maailmas. Nende julged ideed, erksad silma rõõmustavad värvid, keerukad detailid ja ilmekad mustrid ei jäta kedagi ükskõikseks. Eriti paelub turiste kohalik keraamika. Kes otsustab selles kätt proovida, avastab suureks üllatuseks, et juba esimese kahe tunniga on võimalik luua midagi lahedat.

Ilmselt paljud meist tegelevad loomingulise reisimisega regulaarselt, ise sellest teadmata. Samuti pakuvad paljud Eesti organisatsioonid loomingulise turismi elamusi juba aastaid. Kui hakata reklaamima Eestit sellel suunal ametlikult, kaasates rahvusvaheliste organisatsioonide abi, tooks see meie riigile rohkem külastajaid ja meie kultuuris aktiivseid osalejaid.

Kreatiivse turismi võrgustik

Creative Turism Network® on rahvusvaheline organisatsioon, mis edendab loova turismi arengut kogu maailmas. Võrgustik pakub abi ja nõustamist loomingulise turismi programmide osas ning korraldab kreatiivse turismi teemalisi seminare, õpitube ja konverentse. Kreatiivse turismi võrgustik teeb koostööd riikide, linnade, asulate, avalik-õiguslike asutuste, ülikoolide, reisibüroode ning ka eraettevõtjatega. Praeguseks on võrgustikuga liitunud kümned linnad ja külad üle maailma, mida reklaamitakse creative-friendly sihtkohtadena. Creative Turism Network’i liikmesriigid saavad võrgustikult abi oma sihtkoha turundamises. Neil on ka õigus korraldada enda juures võrgustiku üritusi.

Tõepoolest, loov turism annab uue elu paljudele vähemtuntud reisisihtkohtadele ning ka populaarsetele sihtkohtadele madalhooajal. Võtame näitena Ibiza saare, mis on suvel üks tuntumaid peokohti Euroopas, kuid väljaspool kõrghooaega on selle tähtsus turismisektoris pea olematu. Liitunud kreatiivse turismi võrgustikuga, on Ibiza hakanud meelitama külastajaid, kes on huvitatud sisukamatest kogemustest kui öö läbi pidutsemine. Kreatiivse turismi programmi raames on Ibizal nüüd võimalik osaleda skulptuuri, veealuse fotograafia, muusika produtseerimise, keele, Vahemere kokanduse ja muudel kursustel aasta ringi.

Tahaks ka meie juurde meelitada rohkem turiste, eriti just talvehooajal. Milliseid loomingulisi kogemusi saaksid külastajad Eestis?

Kreatiivse turismi võimalused Eestis

Kes on Eesti põhilised väliskülastajad ning millised on nende reisieesmärgid?

-          Soomlased, kellele pakuvad huvi madalad vägijookide hinnad.

-          Venelased, kes ajavad muude tavaaride allahindlusi taga.

-          Lätlased, kes reisivad Eestisse vist lihtsalt sellepärast, et see on lähim koht, kuhu minna.

-          Mõned üksikud külmakartmatud lõunamaalased, kes tulevad siia ilusate naiste pärast, kellega nad ilmselt midagi tõsist ei plaani.

Loomulikult külastavad nad Eestit ka edaspidi ja ega neist ei ole vaja lahti saada – ka nemad panustavad meie riigi majanduskasvu. Kuid sellised reisieesmärgid võiksid jääda tagaplaanile. Eesti võiks olla tuntud teiste asjade pärast. Võiksime olla üks loovamaid ja omapärasemaid reisisihtkohti Euroopas. Võiksime pakkuda turistidele unikaalseid ja unustamatuid kogemusi. Eesti võiks olla kuulus selliste elamuste pärast, mida ühestki teisest riigist ei saa. Kindlasti oskaks Creative Tourism Network anda Eestile professionaalseid nõuandeid ja soovitusi, millistele loova turismi harudele peaks Eesti riik keskenduma.

Millega loovaid turiste meie juurde peibutada?

  • Milliseid õppekogemusi saaks Eesti pakkuda kunsti- ja käsitööhuvilistele? Maalimine, savivoolimine, ehete ja nukkude valmistamine, kudumine, müntide vermimine, klaasipuhumine on vaid väike osa võimalike töötubade nimekirjast, mida pakuvad arvukad ateljeed ja meistrikojad Eesti eri paikades. Kunsti- ja käsitööturism annab suurepärase võimaluse ka väikestele ja tundmatutele paikadele turismisektoris välja paista.
  • Mis on Eesti suurim miinus reisihtkohana, mis külastajaid meie riigist eemale peletab? Põhjus number üks on ilmselt ebasoodsad ilmastikutingimused. Kuid miks mitte suurimat puudust enda kasuks pöörata? Saaksime pakkuda külastajatele erakordset ja eksootilist elamust – saunakoolitust lumme hüppamise- või jääaugus ujumisega.
  • Mis paneb teisi rahvaid meid imetlema, mida enamik neist ise korralikult ei oska? Üks selline asi on meie oskused talispordialadel. Ja kui meil suusatamise-uisutamisega nii hästi läheb, siis võiksime ju ka teisi õpetada. Näiteks talvepuhkusepakett „Uisutamine nädalaga selgeks” võiks sisaldada uisutamise koolitust ning ühtlasi ka tutvumist selliste ilusate kohtadega nagu Tallinna vanalinna uisuplats, Haapsalu laht, Rummu karjäär jms.
  • Eestis on tõepoolest imeilus loodus. Samuti on meil väga palju kogenuid ja andekaid fotograafe. Äkki võiksime välis- ja ka siseturistidele pakkuda põnevaid loodusmatku koos fotograafiakoolitusega? Variante on tohutult. Ühed kursused võiksid keskenduda looduse pildistamisele päevavalguses, teised ööhämaruses. Ühed korraldajatest pakuksid suvematku, teised talviseid fotoseiklusi.
  • Eesti üldlaulupidu tõmbab ligi tohutul hulgal välismaalasi. Äkki oleks osa neist huvitatud rahvatantsu ja koorilaulu tundidest? Hiljem saaksid nad kodumaal uhkustada sellega, et on saanud selgeks laulud maailma kõige keerulisemas (nagu mõned allikad väidavad) ladina tähestikuga keeles.
  • Eesti keele kursustega ilmselt ei ole eriti võimalik meie juurde turiste meelitada, nagu peibutab neid maailma kõige ilusama keelega Itaalia. Võib-olla on see siiski eksiarvamus. Brasiilias  kohtab üllatavalt palju inimesi, kelle üks vanavanematest oli Esimese maailmasõja ajal Brasiiliasse põgenenud eestlane. Paljudel neist on Eesti pass, mõni oskab isegi öelda „Tere” ja „Kuidas läheb?” ning vähesed on Eestis lausa korra käinud. Enamik aga ei ole ning nende suurim unistus on koguda piisavalt raha, et oma esivanemate sünnikohas lõpuks ära käia. Eesti päritolu inimesi leidub ka paljudes teistes riikides. Äkki oleksid nad potentsiaalne sihtgrupp, kellele korraldada Eesti kultuuri, ajalugu ja keelt tutvustvaid reise? Noortele ekstreemsuste armastajatele saaks näiteks pakkuda Eesti tutvumispaketti nimega „Uisuta merejääl, hüppa 100-kraadisest kuumusest lumme ning õpi rääkima Euroopa kõige raskemat ja veidramat keelt”.

Praegu on Creative Tourism Network'i kaardil mitmed riigid igalt maailma kontinendilt. Kuid sellelt kaardilt puudub üks tähelepanuväärne ja unikaalne reisisihtkoht – kreatiivne Eesti. Me juba oleme nii paljudes asjades kõige-kõigemad: kõige digitaliseeritum riik kõige väiksema bürokraatiaga, kõige rohelisem paik kõige puhtama õhuga, kõige ettevõtlikum rahvus kõige suurema start-up-ide arvuga. Äkki võiksime olla ka kõige loomingulisemad?

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. February 2017, 07:12
Otsi:

Ava täpsem otsing