Peaasi, et elus

Kõige olulisem, et Nordica on oma pooleteise aasta eksisteerimise jooksul jäänud ellu. Olen korduvalt avalikult pakkunud, et siinsest väikesest turust lähtuv ning traditsioonilist (mitte odavlennufirma või hübriidodavlennufirma, analoogselt nt Ryanairile või Norwegianile) ärimudelit kasutav lennufirma aastakahjum on 10-15 miljonit eurot.

Kahjumi vahemik sõltub peamiselt kütuse hinnast, mis on tavaliselt 25-30% firma kuludest, kohaliku ja sihtkohtade turgude SKP kasvust, konkurentsist ning muidugi omakapitali tootlikkusest ja firma juhtimise kvaliteedist. 

Nii ongi Nordicaga läinud, nad raporteerisid esimese pooleteise aasta kohta 15 miljonit eurot kahjumit. Samas püüavad nad mainitud Eesti väikese turu ja olematu majanduskasvu fenomenist välja rabeleda teenuste ekspordi tekitamisega, tehes oma lennukite ja meeskondadega allhankeid esialgu Lotile ja SAS-le.

Siit ka lootus järjest vähendada aastakahjumit ning jõuda 2019 kasumisse. Tuletades meelde, et Nordica kapitaliseeriti ca 40 miljoni euroga, on oluline, et see omakapital enne otsa ei saa kui kasum hakkab vastu tulema. Vastavalt Euroopa Komisjoni riigiabi reeglistikule võib lennufirmat kapitaliseerida üks kord 10 aasta jooksul.

Aga veetlev on, et Nordica juhtkonnal on plaan, kuidas 2019. aastal kasumisse jõuda.

Pisut teeb murelikuks see, kas Nordica kui riigifirma tütrest Regional Jetist poole LOT-ile müümine on juriidiliselt korrektne. Sisuliselt on tegemist õige otsusega, strateegilise partneri leidmine on ainuõige lahendus, kuid kas see on kooskõlas meie seadusandlusega? 

Nõustun mõisaliku lähenemisega ebaõnnestunud nime valikule, kuid eestlastel on hea ütlemine: nimi ei riku meest. Nordica nimi seni veel jätkusuutliku lennufirma nimena on hakanud elama iseseisvat elu.