Teenusega seaduse lõksus

17. juuli 2017, 07:00
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170717/OPINION/170719834/AR/0/AR-170719834.jpg

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst soovitab Äripäeva peatoimetaja asetäitjal seadusandjalt järele uurida, miks meil on sellised tingimused, mis ei luba pakkuda paremat teenust.

Lp Aivar Hundimägi

Teie arvamuslugu „Seadusega seltsi külge liidetud“ näeb välja kui tellimuslugu. Samas siiralt usun ja loodan, et pigem on tegemist arvamusega piiratud info baasilt. Seepärast Teile ettepanek, tulge kindlustusseltsidele külla ja küsige neilt otse. Miks meil on just sellised pakkumised? Miks nii vähe seltse II samba väljamakse teenust pakub? Kui kasulik on seltsidele eluaegse pensioni teenus? Jne.

Viitasite ka ise väga õigesti pensionisüsteemi eesmärkidele. Teise samba väljamaksetest rääkides tuleb alustada päris algusest. Uuesti tuleb meelde tuletada, mis eesmärgil sai see sammas loodud. Nimelt II sammas pole kunagi mõeldud olema asi iseeneses, vaid on pigem I samba laiendus, maandamaks süsteemi demograafilist riski. Enamik pensionimaksest tuleb esimesest sambast, kus kogutud raha jagatakse ainult pensionil olevatele inimestele. Võiks ju jagada rohkemgi ja muudel põhjustel, aga ei jätku.

Täpselt samuti peame suhtuma II samba rahasse – seda tuleb jagada maksimaalselt sel viisil, mis oleks võimalikukult efektiivne väljamakstava pensioni suhtes ja seda pensionäri elu lõpuni. Teisisõnu, me ei tohiks seda raha teistel põhjustel kasutada. Otsustes peaksime lähtuma eesmärgipärasest loogikast. Kui meil on raha kogum, millest peame pensione üleval pidama, siis mida rohkem me sellest kogumist muudel põhjustel lubame raha ära võtta, lahjendab see lõpuks seda potti, millest tuleb eluaegseid pensione finantseerida.

Kui me vastupidiselt varasemale oleme järsku jõudnud arvamusele, et meie tulevased pensionid on juba piisavalt kindlustatud, st raha võib kasutada ka muudeks põhjusteks, siis minul on hoopis olulisem küsimus, miks me nii palju üldse kogume? Miks me sunnime inimesi lihtsalt suunama raha mingisse kindlasse teenusesse, et seda siis hiljem uuesti niisama tagasi anda/jagada? Äkki oleksid inimesed palju rõõmsamad, kui me kogume vähem, jätame täna rohkem inimestele raha kätte, aga pensioni jaoks kohustuslikus korras kogutud raha kasutame ainult pensioniks?

Pahad kindlustusseltsid

Tuleva kombel süüdistate kindlustusseltse kliendivaenulikkuses – osalemises süsteemis, mis on kasulik ainult kindlustusseltsidele jne. Kui tuginete oma väidetes Tuleva informatsioonile, siis peaksite ikka infot küsima ka teistelt osapooltelt. Nimelt pean välja ütlema, et Tuleva eksitab ja süüdistab, mõtleb välja näiteid, mis ei vasta lihtsalt tõele.

Esiteks, kindlustusseltsid ei teeni II samba eluaegse pensioniga kasumit. Sektor tervikuna on selle toote pakkumisega n-ö punases. Veelgi enam, me ei ole tootesse arvestanud ka ülemääraseid kulumarginaale. Rahandusministeeriumi analüüsi järgi jäävad seltside teenustasud vahemikku 0,2–0,4% aastaselt baasilt, mida ei ole saavutanud isegi kindlustusseltse ülikasumlikkuses süüdistav Tuleva (kusjuures praegu pole neil isegi passiivsete fondide seas parimat pakkumist).

Mujalt maailmast, ei Rootsist ega healt vanalt Inglismaalt ei ole võimalik saada paremat eluaegset pensioni. Tõsi, võib konstrueerida näiteid, mis ei ole sisult võrreldavad, ning sellega eksitada avalikkust, aga tõene on fakt, et kindlustusseltsid pakuvad etteantud tingimustele parimat pensioni, mis võimalik. Kusjuures ei ole usutav, et väljamaksete puhul puudub konkurents. Tõsi, teenuse pakkujaid on kõigest kolm, aga turu liidri positsioonis on suure jaotusvõrguta kindlustusselts.

Tõsi on ka see, et II samba kogumisfaasi turu liider ei soostunud antud tingimustel teenust pakkuma. Seda siis vaatamata "kindlustusseltside sunniviisilise rikastumise võimalusele".

Töötame seaduse järgi

Jõudsime vahest kõige olulisema küsimuseni, miks meil on sellised tingimused, mis ei luba pakkuda kliendile paremat teenust? Näiteks paremat garanteeritud intressi või siis hoopis investeerimisriskiga eluaegset pensioni. Kui II samba väljamaksete tingimusi paika pandi, siis juhtisime ise täpselt samamoodi kõikidele konservatiivsust nõudvatele tingimustele tähelepanu, et lõpuks kaotab sellest kõige rohkem klient, aga meid ei võetud kuulda. Palun küsige ja uurige seadusandjalt täpsemalt järgi, mis põhjustel kehtestati väga ranged nõuded II samba väljamaksete toodetele.

Meie ei saanud ammendavaid vastuseid, küll aga nõustusime teenust pakkuma. Teadsime ette, et see ei rahulda ei kliente ega teenusepakkujaid, aga lootsime, et aja jooksul saadakse ehk targemaks ning süsteem muutub paremaks.

Tõele au andes nii on ka juhtunud. Viimati seadustatud muudatused annavad edaspidi võimaluse pakkuda klientidele investeerimisriskiga eluaegset pensioni. Teie kriitika on selle kohta juba aegunud ja murrate lahtisest uksest sisse. Igal pensionäril on tulevikus valik, kas võtta garanteeritud pension või suunata enda vara pensioni ajal endale meelepärase riskiga fondi. Seda siis eluaegse pensioni raames.

Mida kindlustusseltsidele võiks päriselt ette heita, on see, et me ei tegele (teiste) kuvandiga, st ei süüdista ei teisi teenuse pakkujaid ega seadusandjat, ei mõtle välja valenäiteid ja ei esita pooltõdesid. Kõige rohkem huvitab meid see, et maksumaksja raha kasutataks eesmärgipäraselt ning kunagi tulevikus ei peaks meie järeltulev põlvkond praegust populismi kinni maksma. Kui kogume raha pensioniks, siis kasutame seda pensioniks. Kui pensioniks pole nii palju raha vaja, siis kogume vähem. Inimesed teavad ise palju paremini, mida enda rahaga peale hakata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    14. July 2017, 11:35
    Otsi:

    Ava täpsem otsing