Riiklik õigusabi nuumab rikkaid ja hulle

Sisuliselt on õige, et tasuta õigusabi saavad inimesed, kes ei suuda selle eest ise maksta. Seega peab küsimus alguse saama kohalikust sotsiaalosakonnast, kui inimene on jäänud rataste vahele. 1700 eurot kuus teeniv inimene aga pole ju vaene, vaid keskklass, kes suudab ise oma õiguste eest seista ja maksta.

Teiseks ei jõua abi tõeliste vajajateni, kuna teavitus selle kohta saadeti eesti.ee portaali konto omanikele. Tõenäoliselt ei kasuta tasuta õigusabi vajavad inimesed seda aadressi.

Igal aastal lõpetavad kooli sajad juristid ja arusaadav, et nad peavad endale töö leidma. Sellises mahus riiklikult doteeritud õigusabiteenus loob hea pinnase “naabri kass teeb kõva häält” tüüpi hagide tekkeks. See viib olukorrani, kus mõned inimesed lasevad igaks juhuks kas või sünnipäevakutse juristil üle vaadata.

Õnneks ei anna kohus kõikidele jaburustele menetlusluba, seega paljusid asju ei hakatagi käsitlema. Aga ka eitava vastuse koostamisele kulub aega, kohtu töökoormus tõuseb paratamatult ja asjalikud küsimused lükkuvad veelgi edasi.

Kui selliselt raha kulutatakse, siis ühtepidi tegelik vajaja ei saagi abi ja mina ei taha seda maksumaksjana kinni maksta.