FT: Balti riigid otsivad Vene ohu küsimuses õiget tasakaalu

Üle Eestimaa väljade hakkavad peagi veerema ekskavaatorid ja segurautod: NATO idapiiri on plaanis märkimisväärselt tugevdada. Balti riikide – ja kaudselt kogu alliansi – kaitsmiseks Vene rünnaku eest rajatakse sadu soomustatud punkreid.

Lõuna pool, Leedus, avatakse mõniteist niinimetatud tõkestamisvahendite parki, kus hoitakse tankitõkkeid, okastraati, betoonplokke ja muud varustust, mida saab kasutada ründajate sissetungi aeglustamiseks. Läti – nagu ka ülejäänud kaks Baltimaad – ja Soome on oma idapiirile rajanud tõkkeaiad.

Sedalaadi projektid näitavad selgelt, kui väga sõltub NATO eesliiniriikide julgeolek praegu Venemaa sõjakäigust Ukrainasse. Läinud suvel suutsid Vene väed Kiievi vastupealetungi nurjata ning on praeguseks lahinguväljal uuesti initsiatiivi haaranud. Balti riikide juhid, kelle jaoks tähendas Venemaa lüüasaamine Ukrainas nende enda julgeoleku tagatist, on nüüd sunnitud pealt vaatama, kuidas sõjaõnn kaldub Moskva poolele.

„Ukraina on praegusel hetkel meie jaoks eluliselt tähtis,” ütleb Leedu parlamendi väliskomisjoni esimees Žygimantas Pavilionis.

Viimastel kuudel on kõikjalt sadanud hoiatusi, et Venemaa võib järgmise kümne aasta sees NATOt rünnata. Sealjuures on tähelepanuväärne, et häirekella ei helista mitte üksnes Vilnius, Riia ja Tallinn, vaid ka Stockholmi, Berliini ja Londoni ministrid, kes kõik viitavad võimalikule vastasseisule kahe kuni kaheksa aasta jooksul.