Nutan, aga valin sotsid

Üllataval kombel on sotsiaaldemokraadid viimastel aastatel ainsa erakonnana julgenud olulistel hetkedel seista ühiskondlike põhiväärtuste eest, seda oma populaarsuse hinnaga.

On nimelt kolm aspekti, mis eristavad meid Põhja-Koreast, Süüriast või Tšetšeeniast ning muudavad meie elatustaseme vaatamata oluliselt viletsamale geograafilisele asukohale ning maavarade nappusele oluliselt paremaks kui näiteks Venezuelas. Need on inimõigused, demokraatia ja liberaalne turumajandus.

Mis eristab võitjaid kaotajatest?

Poliitikud ronivad voodisse

Kui sotsid kipuvad juba loomuomaselt majandust sandistama, siis IRL ja EKRE astuvad siit veel suure sammu edasi ja ronivad inimeste magamistuppa. Selles mõttes ei erine IRLi või EKRE (aga ka nii mõnegi teise partei) juhtivpoliitikud suvalistest pättidest. Nad üritavad võtta midagi, mis neile ei kuulu – inimõigusi.

Ja see on palju põhimõttelisem küsimus kui mõneprotsendine maksutõus. Mõni euro või eurosent viinapudeli või minu pärast kas või koolapudeli eest rohkem maksta ei tundugi selle kõrval enam nii ületamatu. Vähemalt saavad pensionärid, puudega inimesed, naised, geid, välismaalased või mis tahes teised enim ebavõrdsust tajuvad ühiskonnagrupid rahus majanduselus osaleda ja ei pea oma potentsiaali realiseerimiseks välismaale pagema.

Parem ettevõtjavaenulik kui inimvaenulik. Lõppkokkuvõttes viib aga teine varem või hiljem paratamatult esimeseni. Kurioossel kombel võivad sotsid vaatamata oma maksuvallatustele pikaajalises perspektiivis riigi majandusele oluliselt positiivsemalt mõjuda kui nende konservatiivsemad kolleegid, sest vähemalt ei kipu nad ühiskonna tugisammaste kallale. Nutikat investorit ja ettevõtjat nad oma vempudega vaevalt pikaajaliselt rivist välja lüüa suudavad.

Tuleviku ajalooõpikutes ei kirjutata aktsiisitõusust

Üks on kindel: ajalooõpikutes ei kirjutata tulevikus mitte sellest, kui palju 2017. aastal Eestis alkoholi pealt aktsiisi maksti, vaid ikka sellest, kuidas 1991. aastal iseseisvus taastati, ja sellest, et 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu ning NATO liige. Ja sellest, millal hakkasid samast soost paaridele kehtima samad õigused nagu kõigile teistele. Ei tahaks, et minu lapselapsed peavad silmad peast häbenema, et vanaisa kaasaegsed sammusid mentaalses mõttes sama jalga paariamaadega, mitte arenenud riikide eliidiga, ning polnud vaimult mitte üksnes väikesed, vaid ka väiklased.

Mitte teab kui kauges tulevikus saab kooseluseaduse ümber käivast vaimse küündimatuse ja tagurluse, aga ka lõputu ajaraiskamise näide. Nagu tänapäeval küsivad kooliõpilased ajalootunnis hämmastunult, kuidas sai kogu Saksamaa alles 80 aastat tagasi peast segi minna või kui väärastunud pidi olema mõistus, mis uskus kommunismi juurutamisse.

Parem võtke mu raha kui kõige kaitsetumate inimõigused. Seda enam, et inimõiguste kallale kippujad võtavad raha niikuinii.