Kas tasub ülikoolis aega raisata?

See on vist alati nii olnud, et ülikooli sisse astub rohkem tudengeid, kui selle lõpetab. Viimane haridus- ja teadusministeeriumi ülevaade kinnitas, et Eesti ülikoolides on suur katkestajate hulk, eelkõige tehnoloogiatudengite hulgas. Samal ajal on see üks populaarsemaid erialasid ning turul palgad ja hõive kõrged. Uuring andis ka signaali, et magistriõppes on mittelõpetanute palk isegi kõrgem kui lõpetanutel. See tekitab küsimuse, kas ülikoolis ikka tasub õppida ja kas on mõtet seda lõpetada.

Tööandjad väärtustavad kõrgelt varasemat töökogemust (ja ka isikuomadusi ja väärtushinnanguid) ning vähem koolis õpitut. Seetõttu on loogiline, et üliõpilased soovivad omandada töökogemused võimalikult varakult ülikooli kõrvalt. Erialadel, kus tööturul on kõrgemad palgad ja nõudlus, on ka õpingute katkestamine suurem – milleks lõpetada, kui saab ka ilma selleta hea töökoha ja palga koos väljaõppega kohapeal. Ja vastupidi – kui pole häid pakkumisi, siis mida muud ikka teha kui õppida ja loota tulevikus paremaid võimalusi. Need võivad aga jäädagi tulemata. Erialadel, kus on ülikoolides ületootmine, ei piisa ka diplomist, et leida hea palgaga töökoht. Kõrgharidus peaks kiiremini reageerima tööturu vajadustele.

On näiteid, mis toetaksid, et pole mõtet ülikoolis käimisele üldse aega kulutada. Suur leiutaja ja teadlane Thomas Alva Edison on koolis käinud 3 kuud. Teda õpetas ema ja ta oli iseõppija. Steve Jobs pidas ülikoolist väljakukkumist just üheks oma elu parimaks otsuseks. Selliseid näiteid on veel, kuid need on siiski vaid üksikud erandid. Need on erakordsete võimetega inimesed, kellega pole enamikul meist mõtet ennast võrrelda. Suurem osa ei suuda ka ülikooli abiga midagi sellist korda saata.