• Jaga lugu:

    Kas tasub ülikoolis aega raisata?

    Merle TamburFoto: Erakogu

    Ülikoolidiplomist rohkem loeb see, kelleks sa oled selle ajaga arenenud, leiab koolitaja ja konsultant Merle Tambur.

    See on vist alati nii olnud, et ülikooli sisse astub rohkem tudengeid, kui selle lõpetab. Viimane haridus- ja teadusministeeriumi ülevaade kinnitas, et Eesti ülikoolides on suur katkestajate hulk, eelkõige tehnoloogiatudengite hulgas. Samal ajal on see üks populaarsemaid erialasid ning turul palgad ja hõive kõrged. Uuring andis ka signaali, et magistriõppes on mittelõpetanute palk isegi kõrgem kui lõpetanutel. See tekitab küsimuse, kas ülikoolis ikka tasub õppida ja kas on mõtet seda lõpetada.
    Tööandjad väärtustavad kõrgelt varasemat töökogemust (ja ka isikuomadusi ja väärtushinnanguid) ning vähem koolis õpitut. Seetõttu on loogiline, et üliõpilased soovivad omandada töökogemused võimalikult varakult ülikooli kõrvalt. Erialadel, kus tööturul on kõrgemad palgad ja nõudlus, on ka õpingute katkestamine suurem – milleks lõpetada, kui saab ka ilma selleta hea töökoha ja palga koos väljaõppega kohapeal. Ja vastupidi – kui pole häid pakkumisi, siis mida muud ikka teha kui õppida ja loota tulevikus paremaid võimalusi. Need võivad aga jäädagi tulemata. Erialadel, kus on ülikoolides ületootmine, ei piisa ka diplomist, et leida hea palgaga töökoht. Kõrgharidus peaks kiiremini reageerima tööturu vajadustele.
    On näiteid, mis toetaksid, et pole mõtet ülikoolis käimisele üldse aega kulutada. Suur leiutaja ja teadlane Thomas Alva Edison on koolis käinud 3 kuud. Teda õpetas ema ja ta oli iseõppija. Steve Jobs pidas ülikoolist väljakukkumist just üheks oma elu parimaks otsuseks. Selliseid näiteid on veel, kuid need on siiski vaid üksikud erandid. Need on erakordsete võimetega inimesed, kellega pole enamikul meist mõtet ennast võrrelda. Suurem osa ei suuda ka ülikooli abiga midagi sellist korda saata.
    Eeskuju tasub pigem võtta n-ö tavalistest inimestest, kes on leidnud oma õige eriala ja kutsumuse, arendanud ennast sellel alal ja saavutanud tööturul hea positsiooni. Üldjuhul kuulub sellesse valemisse ka ülikooliharidus. Miks? Sest ülikoolis õpitakse õppima, õpitakse mõtlema ja mõtteprotsessi arendama. Seda läheb mõtestatud töö tegemisel kõige enam vaja.
    Siiski ei tasuks loota, et pärast lõpetamist ootavad kuskil pudrumäed ja piimajõed. Ainult ülikoolidiplom (ka magistri- või doktorikraad) ei ava veel uksi ega maksa iseenesest kuigi palju. Loeb see, kelleks sa oled selle ajaga kasvanud ja arenenud. Loeb see, kas oled valinud südamelähedase eriala, kas sul on sisemine motivatsioon sellega tegeleda ja kas oled valmis jätkuvalt arenema ja ennast arendama. Diplom ja lõpetamine ei peaks olema eesmärk omaette, vaid protsessi loomulik osa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Pangaaktsiad upitasid Tallinna börsi järjekordse rekordini
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Harjumatu transpordiviis tõmbab vedude hinda alla
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.