Tarvo Puri • 31. august 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Eestist ei pea saama pahalaste paradiisi

Tarvo Puri  Foto: Andras Kralla

Välismaalaste tehinguid siinmail ei saa ülearu lihtsaks teha, see teeb viib sohu, kirjutab notarite koja esimees Tarvo Puri.

Advokaadid Kai Vainola ja Paul Künnap kirjutasid 28. augusti Äripäeva arvamusküljel, et Eesti maine on ohus, sest välisinvestor ei saa ühe sõrmenipsuga osaühingu osadega tehinguid sõlmida. Tehingute tegemine nõuab kas väärtpaberikonto olemasolu või notari juurde minekut ning advokaatide hinnangul on see liigne bürokraatia, mis vajaks kaotamist.

Notarid on nõus, et Eesti hea maine on tähtis, kuid igal mündil on kaks poolt. Kahtlemata võib tunduda, et bürokraatiat on pisut üleliia ning kindlasti saab mõndagi parandada. Küll ei saa me olla kuidagi päri tehingute notariaalse vorminõude kaotamisega. See on Eestis juba 1990. aastatel läbi käidud tee, mis viis paraku sohu. Nimelt hakati lihtkirjalikku vormi kuritarvitama ning firmade ülevõtmised muutusid sedavõrd tavaliseks, et tegid kahju ka Eesti kui investeerimiskeskkonna mainele. Nii tekkis vajadus õiguskindlama vormi järele.

Lihtsus = ebakindlus

Tõsi, lihtkirjalik vorm teeks küll välismaalastel siia investeerimise lihtsamaks, kuid paraku ka ebakindlamaks. Eesti ärimaastikul on niigi võrreldes Põhjamaadega rohkem halli ala, kus ärieetikast lugu ei peeta, meil pole põhjust seda ala teadlikult laiendada ja kohtutele töökuhja juurde kasvatada.

Ei tohi unustada, et äriühingute asutamine ja osaluse omandamine on tehingud, mille suhtes kehtivad karmid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad kontrollinõuded. Need omakorda lähtuvad Euroopa Liidu direktiividest, mis liiguvad pigem karmistumise kui leebumise suunas. Vaevalt üheski arenenud Euroopa riigis neist mööda vaadatakse ning seal, kus pole kontroll notaritel ja pankadel, on kontroll kas registritel või teistel asutustel ehk bürokraatia on lihtsalt teises kohas.

Tehing 50 euro ja kahe päevaga

Notariaalne vorm võib küll nime poolest kõlada kulukalt ja aeganõudvalt, kuid ei ole seda. Osa võõrandamise tavalisim rahaline kulu on 50 eurot, mis on 2500 euro suuruse kapitaliga firma nominaalhinnaga müügi notaritasu. Kas see on tõesti kulukas? Tehingu ooteaeg on enamasti kaks-kolm päeva ning tehingu tegemiseks kulub enamasti pool tundi. Kas see on pikk aeg? Kontaktpunkte ehk notaribüroosid, kus tehinguid teha saab, on üle Eesti rohkem kui pangakontoreid. Ilmselt ei pakuks keegi teine sellise aja- ja rahakuluga õiguskindlust.

Küll oleme advokaatidega ühel nõul, et e-riigi ja e-residentsuse maine eeldaks rohkem e-lahendusi. Riigi sees oleme sellega juba suuri samme astunud ning kliendid ei pea enam ammu mööda eri ameteid dokumente kokku otsima, sest notarid saavad kõik vajalikud andmed registritest paari hiireklikiga kätte. Järgmisena plaanime turvalise videosilla kaudu tehingute tõestamist, mis tähendab seda, et klient saab notaritehingu teha videosilla kaudu, viibides mõnes teises riigis Eesti saatkonnas. Selline lahendus pole unistus, vaid käegakatsutav reaalsus – riigihange arenduse elluviimiseks on juba välja kuulutatud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt