Eestlaste uhkuseasi sai löögi

Korruptsiooniennetus kõnnib kahel jalal. Üks on seadused, normid, vastavussüsteemid, hoolsusmeetmed ning nende järgimise kontroll – uurimine ja sanktsioneerimine, finantsinspektsiooni, rahapesu andmebüroo, politsei tegevus. Regulatsioonide parendamine toimub pidevalt. Rahandusministeerium saatis hiljuti kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi peavad kõik firmad hakkama äriregistrile esitama teavet enda lõplike kasusaajate kohta, samuti hakkavad järelevalveasutused saama rohkem teavet panga- ja maksekontode omanike kohta.

Võib ennustada, et lähiajal võetakse rahvusvaheliselt suurema tähelepanu alla varifirmad ja varjatud osalused. Juhtumi avalikuks saamise järel kutsus Transparency International Tšehhi, Taani ja Saksamaa võime pöörama suuremat tähelepanu varjatud osalusega firmadele ning looma avalikke registreid tegelike kasusaajate kohta. Rahandusministeeriumi eelnõu ennetas siin sündmusi.

Teine jalg on ettevõtete ja inimeste põhimõtted, väärtused, hoiakud. Kaaviaridiplomaatiat on raske sanktsioneerida. Küll aga saab nõuda põhimõtete sõnastamist ja nende järgimist. Transparency International kutsus Euroopa kodanikke üles kirjutama Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmetele ja nõudma neilt korruptsiooni- ja manipulatsioonisüüdistuste valguses selgete põhimõtete vastuvõtmist.

Naiivsed või küünilised?

Eestis on üsna levinud hoiak, et meelehea võtmine ei mõjuta minu tegusid ja otsuseid. On kaks võimalust: kas inimesed on lihtsameelsed, uskudes, et nad on mõjutamatud, või on nad küünilised, eeldades, et avalikkus usub neid põhjendusi.

Kui tahta kiiresti joosta, oleks hea, kui mõlema jala lihased on võrdselt treenitud. Riik ja rahvusvahelised organisatsioonid panustavad sellesse, et arendada reeglite ja kontrolli lihaseid.

Töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused on vabastatud erisoodustusmaksust kuni 400 euro ulatuses. Sama oluline, kui on ettevõttele terve töötaja, on seda ka õigete hoiakutega töötaja, kes ei peta, kes ei võta altkäemaksu, kes oskab märgata pettust ja valskust. Tahaks küsida, kui paljud organisatsioonid ja ettevõtted arendavad hoiakulihaseid, teevad seda vabatahtlikult, ilma emafirma või riigi sunnita? Või kui palju on riik soodustanud seda, et ettevõtted oleksid valmis hoiakulihaseid arendama?

Korruptsiooni ennetamine ja vältimine ei ole ainult ühe ettevõtte siseasi. See on kogu ühiskonna hoiakute küsimus. Selle tähelepanuta jätmine on parim viis tagada, et uurivatel ajakirjanikel ikka tööd oleks.