Jaak Jõerüüt • 17. oktoober 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Võimukirge jagus igale poole

Jaak Jõerüüt
Jaak Jõerüüt  Foto: Erik Prozes

Terav konflikt ei puudunud nendeltki valimistelt – võitlus võimu ümber on see igavene terav konflikt, mida ei maksaks ühelgi valijal iial unustada, leiab kirjanik Jaak Jõerüüt.

Mis tahes valimistulemused koosnevad alati neljast algelemendist: rõõmsad üllatused, kibedad pettumused, raudsed seaduspärasused ja tulevikuennustused. Nagu tuntud ürgelemendid tuli, vesi, maa ja õhk.

Nende valimiste võitjaid on mitu. Esiteks Reformierakond, kes suurendas oma häältesaaki võrreldes eelmise korraga märgatavalt, seda ka Tallinnas ja Tartus. On arvatud, et Taavi Rõivasega seotud skandaal mobiliseeris erakonna valijaid, ja see on osaliselt ka usutav. Kuid Reformile mõjus kindlasti positiivselt Kristen Michali sümboolne esikoht ETV linnapeade debatis laupäeva õhtul, sest arvestatav osa valijatest langetab oma otsuse alles viimase ööpäeva jooksul.

Teiseks Keskerakond, kes sai suurima üldise häältenoosi ja säilitas Tallinnas (ülinapi) ainuvõimu, kuid eelmise korraga võrreldes kaotas kohti. Seis Tallinna volikogus on Keskile ju sümboolselt hea, kuid praktikas keeruline, sest mõlemad variandid, nii üksi võimule jäämine kui liitlase kampa meelitamine sisaldavad strateegilisi riske. Peaministri erakonnale tuli muidugi kasuks eesistumine Euroopa Liidus, mis garanteeris pideva pildis püsimise lisaks massiivsele kampaaniale.

Kolmandaks EKRE, kes suurendas oma häältesaaki suhteliselt kõige rohkem; ja nad said esmakordselt oma fraktsiooni ka pealinna volikogusse. Nii kõrvalt parastamine kui ka sisemine pettumine, et valimistulemus jäi populaarsusreitingule järsult alla, pole määrav. Ja arvamusküsitluste mentaliteet on juba ammu disainitud enamasti parlamendivalimiste mentaliteedi järgi. Vaatleme parem tegelikkuse trende.

Raudsed seaduspärad jäid kehtima 

Valimiste esimesed kaotajad on Edgar Savisaar ja temaga kampa löönud mentaliteedikaaslased – poliitmängurid, kel sisulisi programme asendas arusaamatu sumbuur. Kuulub kogu maailma valimisklassikasse, saame rahulikult nentida.

Strateegiline kaotaja on aga Vabaerakond: üks parlamendierakond suutis mitmeks kuuks ja punktina i peale terveks kuumaks valimisõhtuks meediakanalites iseennast likvideerida poliitmaastikult isegi verbaalselt. Kui see on tõesti vabakonservatiivne superstrateegia, mis kindlustab kõikidel järgmistel parlamendivalimistel nendele palju kohti riigikogus, siis tunnistan hiljem avalikult, et olen eksinud. Eks me näe.

Raudsete seaduspärasuste hulka kuulub näiteks see, et suuri tulemusi ei tee pelk nimi, vaid tugeva erakonna tugev toetus kandidaadile. On ammu teada, et Savisaare kunagine suur häältesaak Lasnamäel on toetus tegelikult erakonna inimeste tööle ja partei rahale. Sama tunnistas ausalt enda kohta juba valimisõhtul Keskerakonna seekordne Lasnamäe esinumber Mihhail Kõlvart. Erakonna bränd võib kauem kesta kui isikumüüdid. Raudsete seaduspärasuste hulka kuulub muidugi ka tõsiasi, et kui valija ikka midagi tahab, siis ta ka saab – näiteks e-hääletuse. See on tulnud, et jääda.

Häältemagnetitest veel nii palju (tahtmata seejuures kellegi tulemust pisendada), et on arukas siiski meenutada, et mõnede ringkondade valijate arv on mõnest muust kohast lihtsalt mitu korda suurem.

Sportlik konkurents

Valimisliidud on kohalikel valimistel normaalne nähtus. Seda ei tasu erakondadel põdeda ja teisalt ei tasu fenomeni üle tähtsustada. Tegu on sportliku konkurentsiga, see on vaimsele tervisele kasulik konkurents, millega kõik erakonnad peavad pidevalt arvestama.

Mingit otsest seost kohalike valimiste tulemustel järgmiste riigikogu valimiste tulemusega ei ole, ent kindlasti on see väärtuslik andmebaas erakondadele ja edasine sõltub juba igaühe analüüsiterasusest, enesekriitilisuse võimest ja visioonivõimekusest.

Langenud valimisaktiivsus on halb märk. Seda peetakse osaliselt haldusreformi tulemuseks. Aga ma pole nõus väidetega, nagu oleks puudunud terav konflikt. Võitlus võimu, selle magusa ja hullutava võimu ümber ongi see igavene terav konflikt, mida ei maksaks ühelgi valijal iial unustada; ja võimukirge oli ka seekord igal pool näha. Aga valimisaktiivsuse asjas tegi kõige tõsisema ja hoiatavama märkuse ETV valimisstuudios ekspert Kristjan Vassil, kes nentis, et maailmakogemuse järgi mõjub valimisea langetamine valimisaktiivsusele pikas perspektiivis mitte positiivselt, vaid hoopis negatiivselt...

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt