Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodumaa vahetamise kampaania ei tööta

    Lehte RootsFoto: Erakogu

    Eesti kampaania teel müüdud atraktiivsus ei kesta kaua, kui sisu ei vasta ootustele, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Lehte Roots (pildil) ja doktorant Melita Sogomonjan.

    Äripäeva artikkel „Riik toob Eestisse välisspetsialiste“ räägib sellest, et kolme aasta jooksul on plaanis kulutada 10 miljonit värbamisele ja turustamisele ning et eelkõige oodatakse IT-spetsialiste ja arste.
    Migratsioonitemaatika uurijale näib taoline plaan rahakulutamisena asjadele, mida saaks lahendada ka hoopis teistsugusel viisil. Kui jagame 10 miljonit 8000 inimese saamiseks, saame 1250 eurot inimese kohta, mida võib-olla ei olegi nii palju. Iseküsimus on aga, kas need 8000 inimest ikka soovivad tulla madalate palkadega töökohtadele ning kas riiklik migratsioonipoliitika ka toetab nende inimeste Eestisse tulemist ja siia sulandumist.
    Immigratsiooni soodustavaid tegureid on palju uuritud ning värbamiskampaania nende hulka ei kuulu. Emigreerumise ja immigreerumise otsus on väga personaalne ning puudutab eelkõige majanduslikke ja perekondlike vajadusi. Inimesed ei tule Eestisse mitte sellepärast, et nad nägid põnevat turunduskampaaniat ja et on ehk huvitav, vaid sellepärast, et neil on siin miskitmoodi parem kui mujal.
    Kahtlemata on suur tõmbefaktor sissetulekute oodatav suurenemine ja elujärje paranemine. Sisserännet soodustab ka võimalus kergelt kohaneda ja rääkida oma emakeeles või keeles, mida juba osatakse. Atraktiivsed riigid emigreerujatele on need, kus on kerge kohaneda, keelt õppida, kus on kõrgem elatustase, paremad teenused ja kus võetakse uusimmigrante omaks. Seega muutub Eesti väljastpoolt tulijatele atraktiivseks, kui ta on atraktiivne ka senistele elanikele, kes ühtlasi aktsepteerivad enda kõrval võõraid. Pealiskaudne ja kampaania teel müüdud atraktiivsus ei kesta kaua, kui sisu ei vasta ootustele.
    Töö erafirmade heaks?
    See programm on problemaatiline ka muudest külgedest. Kui rääkida IT-spetsialistidest, keda nii Eestis kui ka mujal maailmas kahtlemata vajatakse, lähevad nad üldjuhul tööle erafirmadesse ning siit kerkib juba küsimus, kui eetiline on toetada erafirmasid spetsialistide leidmisel? Tekib probleeme ka tõestamisega, et tegemist ei ole ebaseadusliku riigiabi andmisega, millega võidakse rikkuda ausa konkurentsi põhimõtteid.
    Pigem aitaks kaasa Eesti migratsioonipoliitika ja -õiguse parendamine, mis soodustaks ja lihtsustaks spetsialistide ligipääsu Eesti tööturule. Alustada võiks kvoodisüsteemil põhineva migratsioonipoliitika ülevaatamisest. Teatavasti saab Eestis anda elamislube 0,1% ulatuses alalisest Eesti elanikkonnast aasta jooksul. Välismaalaste seadus sätestab ka immigrantide grupid, kes kvoodi arvestuse alla ei lähe. Ehk oleks aeg kogu kvoodisüsteemil põhinev immigratsiooni poliitika üle vaadata ja esmalt ära kaotada kvoodid, mis ei tänapäevases kontekstis enam ei täida eesmärki.
    Kui mõelda, et teavituskampaaniale kulutatud raha saaks jagada juba olemasolevate inimeste Eestis hoidmisele, oleks sellest ehk rohkem tulu. Need, kes siin on, ei vaja intergreerumisplaani, keeleõpet või muid tugiteenuseid, mida uustulijad kindlasti vajavad.
    Omaette teema on arstide ja meditsiinipersonali Eestisse lubamine, nende töötajate ligimeelitamiseks on vaja parandada ligipääsu eesti ja ka vene keele õppele, kuivõrd arstiteenust võõrkeeles anda ja tarbida on tervisele ohtlik.
    Riigil oleks mõistlik kulutada raha Tartu Ülikooli arstiõppe ja residentuurikohtade arvu suurendamiseks ja sellega leida Eestisse rohkem arste, kes ka paremini vastaksid meie vajadustele ja oleksid juba integreerunud. Selleks aga, et juba olemas olevad arstid ja meditsiini töötajad Eestist ei lahkuks ja me ei peaks tegelema uute juurde meelitamiseks tuleb kindlasti üle vaadata meditsiinitöötajate motivatsioonipakett ja see ei ole mitte vaid töötasu, aga ka inimväärsed töötingimused ja paindlik tööaja korraldus.
    Autor: Lehte Roots ja Melita Sogomonjan
  • Hetkel kuum
Lauri Läänemets: tööandjad, miks pärast kokkulepet rusikas taskus käia
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Rait Kondor: Reformierakond meenutagu oma ideelist alustala
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Algajad investorid meenutavad: hakka lihtsalt pihta
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Raadiohitid: ehitusturu langus ja tööriistad finantsvabaduseks
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Raadiohommikus: kriisid-kriisid-kriisid naftaturul, Põhjamaade majanduses ja arenenud maailma demograafias
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
USA finantsist: ei tea, mida te sööte, aga Eesti suudab genereerida väikeseid Steve Jobse
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.