- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti olulisim loodusvara on nutikus
Eesti unikaalne taastuv loodusvara on nutikus ning oma tulevikuvisiooni loomisel peaksime me leidma sellele kõige parema rakenduse, kirjutab Infotehnoloogia liidu president Ivo Suursoo.
Oleme oma riigi ja majanduskeskkonnaga unikaalses hetkes – kokku langevad majanduse jätkuv positiivne prognoos ja 2019. aasta poliitiliste otsuste murdepunkt riigikogu valimiste näol. Tuleval aastal on võimalik teha järgmisi suuri otsuseid olukorras, kus Eesti majanduse väljavaated on veel positiivsed.
Selle võimaluse lävel on IT-ettevõtete liit ITL võtnud endale ülesandeks luua uue IKT-sektori visiooni infoühiskonnast, et aidata alust panna arutelule, kuhu tahame jõuda järgneva 10 aastaga.
Eesti ei saa unistada tööjõumahukast tootmisest või asendamatust positsioonist teeninduses, sest pole meil ei liigseid töökäsi ega unikaalset positsiooni ei geograafilises ega sektoripõhises teeninduses. Aga meil on üks unikaalne oskus, mida me kasutame liiga vähe – see on nutikus. Selle nutikusega oleme end upitanud maailma üheks juhtivaks e-riigiks, meie noored paistavad silma teadmiste testimisel ja start-up-kogukond näitab Eestit suuremana, kui tegelikult oleme.
Mis oleks, kui võtaks selle taastuva loodusvara – nutikuse – ja teeks nii, et järgneva 10 aasta jooksul kujuneks Eesti heaolu allikaks nutikuse kasutamine majanduselus ja ühiskonnakorralduses.
Selleks on meil vaja nutikat majandust, nutikat rahvast ja nutikat riiki.
Nutikas majandus
Kui õige võtaks majanduses julge eesmärgi, et Eesti erasektor digitaliseerib järsult ning on aktiivne innovatsiooni rakendaja toodetes ja teenustes. Täna oleme erasektori digitaliseerimise poolest Euroopa Liidu riikide seas pigem tagumiste hulgas (DESI indeksis 20. koht 2017), aga võiksime olla TOP 5 hulgas. Meil on X-tee, aga praktiliselt puudub andmemajandus ja e-äri isegi Euroopa standarditega võrreldes (mahajäämus ca 2-4 korda), rääkimata USA majanduse trendidest. Meil on oluliselt rohkem võimekust teha nutikaid tooteid, kui me seda täna teeme – seda ka traditsioonilises tööstuses.
Nutikas rahvas
Nutikam ja julgem majandus eeldab nutikat tööjõudu. Eestis kipume end määratlema laulurahvana. See on tore ja las see nii ka jääb, aga mis oleks, kui televisioonis oleks 10 laulusaate kõrval mitte üks noorte teadussaade Rakett 69, vaid veel 10 nutikust ja teadmisi väärtustavat saadet? On aeg võtta rahvuslik fookus inseneriharidusele.
Tööturu seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi OSKA järeldus 2016. a. oli, et IKT-oskustega spetsialistide arv peab kahekordistuma. Juba aastaks 2020 on puudu ca 7000 nutikat spetsialisti läbi kõigi majandussektorite. On selge, et ainult oma jõududega me hakkama ei saa, meil on vaja võimekust kaasata nutikaid inimesi väljastpoolt.
Inimesed väljast tulevad Eestisse siis, kui meie elu ja töökeskkond on konkurentsivõimeline, mis viib meid kolmanda alustalani – nutikas riik.
Hetkel kuum
Nutikas riik
Eesti visioon võiks olla vähemasti Euroopa Liidus parim innovatsiooni ja ettevõtlust soodustav piirkond.
Täna ei suuda me konkureerida teiste riikidega oma kallite tööjõumaksude ning pigem keskpärase välispetsialisti toetava keskkonnaga. Tuleb lõpetada üksikute huvigruppide vajaduste optimeerimine ning keskenduda ühele visioonile ja läbi selle tagada kõigi heaolu kasv.
Vaatame üldise töökäte puuduse taustal korraks, mis toimub valitsussektoris, kus tööd saab ca 117 000 inimest. Tööjõukulud on 28% kogu valitsussektori kuludest ehk ca 2,2 miljardit, kasvuga 5,4% 2016. aastal. Nüüd mõtleme digitaliseerimisele ja automatiseerimisele ja tehisintellektile. Kas oleks reaalne rakendada riigikorralduses nutikat tehnoloogiat ning asendada 40 000 inimest e-teenuste ja tehisintellektiga 10 aasta jooksul? Pool vabanevast palgakulust võiks panna radikaalselt paremate e-teenuste arendamisele ning teine pool (40-50 miljonit) jääks palgakulude kasvuks.
Järjekindlalt arendades õhukese ja targa riigi mudelit on selle unistuseni jõudmine 10 aastaga igati võimalik. Tuleb vaid laialdaselt kasutusele võtta andmeanalüüsi ja masinõpet.
Tee kõrgema lisandväärtusega majanduseks läbi nutikuse on kindlasti õige. See tee vajab kõigi kolme komponendi kokkumängu – nutikas ja julge digitaliseerinud majandus põhineb nutika inseneri-rahva pakutavatel toodetel ja teenustel. Õhuke ja nutikas riik loob arengu soodustamiseks pika visiooniga parima äri- ja elukeskkonna.
Autor: Ivo Suursoo
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Investor Toomase kommentaar
Investor Toomase kommentaar
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Podcastid
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele