Võtmeteemade asemel risustatud eeter

Eestil on kaks suurt probleemi: töökäte puudus ja elanikkonna vananemine. Mõlemad on majanduse seisukohast hukutavad ja mõlemaga tulnuks hakata tegelema juba eile.

Paraku ei näe me koalitsioonilepingus, mida pakuvad Keskerakond, Isamaa ja EKRE, mingeid pikaajalisi strateegiaid, mis suudaksid neid probleeme lahendada. See dokument ei anna lootust isegi mitte võõrtööliste sissetoomise kvootide suurendamisele, vaid sisaldab selle asemel utoopilist fraasi „eestlaste naasmise eelistamisest välismaisele tööjõule”. Seni, kuni püütakse veenda äraläinuid tagasi tulema, peksavad ehitus- ja tööstusettevõtted pead vastu seina, sest välismaise tööjõu sissetoomise kvoot on 1315 inimest. Seda kogu riigi, kõigi ettevõtete kohta.

2040. aastaks prognoositakse Eesti elanikkonna kahanemist 125 000 inimese võrra ning et üle 40 protsendi elanikest on siis juba pensioniealised. Eakate inimeste tööturule toomine on hea, kuid paraku siiski poolik meede.

Plaani, mis võiks probleemi radikaalselt muuta, ei ole. Immigratsioon on üks variantidest, kuid see on teema, mida meie ühiskonnas eriti hea meelega ei arutata, ja sellise valitsusega saab sellest järgmiseks neljaks aastaks absoluutne tabu. Ning selle asemel, et tunnistada asjaolu, et me elame globaliseeruvas maailmas, ja mõelda, kuidas sellest kasu lõigata, hakkame tegelema ennasthävitava tarastamisega. Aeg aga läheb.

Koalitsioonilepingu majandust puudutavad punktid seisnevad kas lubadustes "kaalume” või “analüüsime” või selle kordamises, mis on juba kirjas kõikvõimalikes strateegiates (mille üle ei tasu imestada, sest paljud arvukates raamdokumentides leiduvad lubadused on niikuinii üle parda heidetud. Tahaks küsida, et kui ametnikud teevad oma tööd niikuinii edasi, siis milleks üldse on poliitikuid vaja?)

Kindel on, et partnerid jäävad paigale tammuma. Ühiskonnal ja poliitikutel tuleb hakata paratamatult arutama päevakorrapunkte, mille paiskab avalikkusse EKRE. Me hakkame rääkima abortidest, selle asemel et rääkida probleemidest, mis on siin ja praegu tõepoolest aktuaalsed. Me hakkame 2021. aasta kohalike valimiste künnisel rääkima geidest, selle asemel et rääkida kohalikest teemadest (sest rahvahääletus selle üle, kas abielu on mehe ja naise liit, kavatsetakse viia läbi just valimispäeval – geniaalne pettemanööver).

Keskerakond toob valitsusse populistid, kes hakkavad (ja on juba hakanud) eetrit risustama emotsionaalsete teemadega. Ning selle asemel, et lahendada probleeme, mille lahendamiseks peaksid kõik häälestuma konstruktiivsusele ja hakkama usinasti ajusid liigutama, peame kulutama energiat sellele, et tegelda pidurdamisega.

Euroopa, 21. sajand. Me elame äri uute vormide, äri ja teaduse koostöö, mitmekeelsete laste, uute haridusliikide, elektroonsete lahenduste ajal. Meie peamised edulood on seotud firmadega, mis on väljunud tavapäraste mudelite raamidest. Me kas üritame sellel rongil püsida või mitte. Ja selleks, et püsida, ei tohi pöörangutel hoogu maha võtta, vaid tuleb suunata energia sellele, mis on tõeliselt oluline.