Uue võimuliidu hillitsetud maksupakett

Kümnest punktist viis puudutavad eelkõige eraisikute maksukoormuse vähendamist ning hõlmavad erinevate maksude ja aktsiiside alandamist. Kui elektri võrgutasude ja e-kirjanduse maksude alandamine peaks jätma rohkem raha kõigi taskutesse, on ülejäänud eraisikute maksusoodustused suunatud kitsale sihtrühmale – välismaalt pensionisaajaid ning liitsihtotstarbega maal elavate koduomanikke pole palju.

Kümnest punktist kaks puudutavad merendust ja kuigi tegemist on kiiduväärt algatusega, on Eestil pikk maa minna ja konkurents pika ajalooga mereriikidega (nt Malta, Küpros või Panama) ei saa olema kergete killast. Samuti ei ole merendus Eesti majandust silmas pidades kõige olulisem majandusharu ja seetõttu tundub see algatus väljendavat pigem riigimehelikku pikka vaadet tulevikku.

Maapiirkondade regionaalarengu soodustamiseks välja toodu ning piirikaubandust puudutavad algatused on aga niivõrd üldise sõnastusega, et nende põhjal ei ole võimalik prognoosida, milliseid konkreetseid maksumeetmeid uus valitsus kavandab. Positiivsena kõlab aktsiisipoliitika üle vaatamine ja piirikaubanduse ohjeldamise kavatsus.

Kõik valitsusparteid on teinud maksulubadustes kompromisse. Ära on jäänud üldine EKRE poolt välja öeldud käibemaksumäära alandamine ning Isamaa väljapakutud üksikisiku tulumaksuvaba piirmäära sidumine laste arvuga. Kõige rohkem tundub läbi kumavat Keskerakonna valimislubadus energiamaksude alandamise osas.

Samas on lahenduseta jäänud Eestit tulevikus ees ootavad väljakutsed nagu vananev rahvastik ning sotsiaalkindlustussüsteemi finantseerimine, äriühingu tulumaksusüsteemi reformimine või palgamaksude ja sotsiaalselt vähemkindlustatute maksustamine.

Valitsus võiks uue pilguga arutada sotsiaalmaksu lae alandamist, et luua kõrgepalgalisi töökohti ning sarnaselt Lätiga maksuvabastuse andmist äriühingutele osaluste võõrandamisel eesmärgiga muuta Eesti äriühingud väliskapitalile atraktiivsemaks või tegeleda digimajanduse maksustamisega.