Oleks ju loogiline, kui väikeses Eestis astutaks roheidude toetamisel ühte jalga. Aga miks see siis nii ei ole, analüüsivad keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) projektijuhid Laura Gredzens ja Anni Raie.

- "Eestis elab vaid 1,3 miljonit inimest. See tähendab, et ka rohetehnoloogia valdkonnas on piiratud arv tegijaid, mentoreid ja eksperte, kes võiks ja peaks omavahel suhtlema ja koostööd tegema," kirjutavad Anni Raie (vasakul) ja Laura Gredzens.
- Foto: Aron Urb
Uute tehnoloogiate väljatöötamine saab toimida ainult kõigi osaliste ühisel panusel, eriti arvestades ressursside piiratust väikses riigis. Kõik iduettevõtlust toetavad kiirendid ja programmid peaksid olema omavahel kooskõlas ning alustaval ettevõttel olema selge ja loogiline teekond oma idee elluviimiseks. Programmiline koostöö, teadmiste jagamine, teineteiselt õppimine ning omavaheline suhtlus on kiirenditele võtmeks, et veelgi suurendada iduettevõtluse õnnestumist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.