Arusaadavuse paradoks käib riigieelarvega kaasas selle ülesehitusest olenemata. Tegevuspõhise eelarve läbikukkunuks tembeldamine meid edasi ei aita, kirjutab rahandusministeeriumi asekantsler Sven Kirsipuu.
"Riigi rahandus ei saa olla ilma tegevuspõhise eelarveta korras. Seetõttu ei peaks lahendus olema olulise juhtimisinfo vähendamine, ärakaotamine või kõrvale tõstmine, tembeldades selle läbikukkunuks," kirjutab rahandusministeeriumi asekantsler Sven Kirsipuu. Foto: Sven Tupits
Riigikontrolöri sõnavõtud on tõstnud järjekordselt teravdatud tähelepanu alla riigieelarve arusaadavuse teema. Riigikontroll on alati olnud heaks kriitiliseks partneriks kitsaskohtade tuvastamisel, kuid antud juhul on sõnumid vastuolulised ja kohati isegi eksitavad.
Riigikontrolör Janar Holm rääkis, et riigieelarve koostatakse sedavõrd üldiselt, et riigikogul pole võimalik teha eelarves isegi muudatusettepanekuid ning seadusandlik võim saab arutada sisukalt vaid katuserahade üle.
Riigikogus seadusena vastu võetud 2020. aasta riigieelarve kõik koondsummad – tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud – on valed, märkis riigikontroll värskele aruandele viidates.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.