Ain Hanschmidt: kasvatame Eesti majanduse 100 miljardi suuruseks!

Suur eelarvedefitsiit ja kiirelt kasvav võlg on oht pikemas perspektiivis. Kui me neid probleeme ei lahenda, on riik igas järgmises kriisis järjest kergemini haavatav, kirjutab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik keskpanga blogis.

Uus majandus on majanduslik reaalsus, millega me igapäevaselt silmitsi seisame ja seda naabritega võrreldes kallima kapitali ja olematute investeeringute kontekstis, kirjutab Utilitase kaugenergiaettevõtete juht Robert Kitt.

Ettevõtjad, majanduse asjatundjad ja teised riigieelarve üle kaasa mõtlejad tahaksid valitsuselt näha vastutsüklilisi investeeringuid, mis tõepoolest investeeringu nime väärivad. Riigi kulude kärpimine läheks ettevõtjate kätes praegu üles näidatuga võrreldes aga lausa lennates.

Mis saaki me lisaks tormile lõigata saame, kui kevadest saadik on poliitikas vaid tuult külvatud ning see kõik näib jätkuvat täpselt samas rütmis ka sügisel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?