Plastitööstuse liit: tarbija ei maksa väiksema keskkonnamõjuga toote hinda kinni
Selgusetus majanduskeskkonnas, oskustööjõu vähesus ning taastuvenergia puudus on kolm põhitegurit, mis pärsivad plastitööstuse arengut Eestis, kirjutab Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht Pilleriin Laanemets.
Prognooside kohaselt võib plastijäätmete tootmine ilma oluliste poliitika- ja jäätmekäitluspraktikate muutusteta kolmekordistuda aastaks 2060, kirjutab KPMG keskkonnaekspert ja ESG trendide suunanäitaja Marilin Saluveer.
Jäätmekäitluse juhid peavad järgmise poolaasta kõige negatiivsemateks mõjutajateks hinnatundlikkust, maksumuudatusi ja toormehinna muutust. Positiivseid tegureid enamik juhte ei näe, selgub Äripäeva Infopanga värskest jäätmekäitluse aastaraportist.
Kaheksateist aastat tagasi kiirlaenuäri püsti pannud, hiljem isiklikku pankrotti varisenud ettevõtja Toomas Allikas on pööranud oma elus uue peatüki. Äri, mis kasseeris hiigelintresse ning teenis tulu inimeste pisaratelt, on jäänud selja taha.
Omavalitsused ei tea, mis jäätmeid ja kui palju tekib. Turg aga jäätmemajandust korda ei tee, vaja on jõulist riiklikku reformi, kirjutab Joosep Vimm, Tallinna linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni liige (SDE) ja ringmajanduse edendaja.
Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.