Donald Trumpi kõlavad lubadused ei tähenda, et vabariiklasest ekspresident võimule saades ka päriselt oma toetajate huve kaitseks, kirjutab Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepik.
- Välistoimetaja Indrek Lepik ja fotograaf Andras Kralla on olnud viimased poolteist nädalat USAs valimisi kajastamas — San Franciscos, Philadelphias ja New Yorgis. Foto: Andras Kralla
Valimiste kohta kehtib üks tõde. Nimelt teeb valija otsuse oma rahakoti järgi — see, kes suudab usutavamalt lubada nelja aasta jooksul paremat elu, võidab. Kõige selle juures pole aga oluline, milline on SKT kasvu või inflatsiooni määr, rääkimata viimasest töötururaportist või mõnest tööstustoodangu indeksist. Oluline on see, kuidas valija end tunneb.
Ei pea olema MAGA-mütsiga trumpist, et tajuda, kuidas USA ühiskond ja majandus ähvardavad õmblustest rebeneda. Näiteks rikkuserongi vedanud San Francisco lahe äärse linnastu kriisi on võimatu mitte märgata. Roojahaisune kodutus, jõuametite sallitud narkokaubandus ja elavate surnute kombel kesktänaval komberdavad sõltlased pole mitte tuckercarlsonite uljas fantaasia, vaid hipiliikumise sünnilinna argipäev.
See pilt ei peagi arvesse võtma asjaolu, et kõikvõimalike rikkusnäitajate poolest — olgu absoluudis või suhtena rahvaarvu — on California ja San Francisco lahe ümbrus endiselt esikohal või selle lähedal nii USAs kui kogu maailmas tervikuna. Et piirkonna koduomanikud istuvad paberil miljonite otsas.
Kui sõitsime Äripäeva fotograafi Andras Krallaga linnalähirongiga BART San Franciscost Santa Clarasse, küsiti meilt kohale jõudmisel pooleldi naljaga,
kas me peksa ei kartnud saada. Paar päeva hiljem lõikas üks seni tabamata mees samal rongil 54aastasel naisel ilma igasuguse arusaadava ajendita kõri läbi. See pole viimastel aastatel ainus sedasorti rünnak, rääkimata kergemate tagajärgedega vägivallast.
Seotud lood
Ettevõtjad, kellele võib Donald Trump sümpatiseerida oma maksupoliitiliste ideedega, ei tohiks unustada, et majandus ja ettevõtlus toetuvad õigusriigile, millest vabariiklaste presidendikandidaat lugu ei pea, ütles Toronto ülikooli professor, ajaloolane ja politoloog Andres Kasekamp Äripäeva raadios.
USA presidendivalimiste olulisimas osariigis võib olla olemas olulisim valijagrupp, kellele panustada. Äripäev uuris Pennsylvania suurimas linnas Philadelphias, kas selleks võivad olla kohalikud poolakad.
Aktsiaturg oleks ilmselt esialgu rohkem elevil Donald Trumpi valituks osutumise pärast, samas kui võlakirjaturg hingaks kergendatult juhul, kui presidendiks saab Kamala Harris. Majandusteadlased vaidlevad praegu aga selle üle, kumma kandidaadi majandusplaan on halb ja kumma oma väga halb, kirjutab Äripäeva börsiajakirjanik Dmitri Fefilov.
Pennsylvania osariik, kust sai alguse kogu USA, otsustab, kellest saab järgmine president. Äripäev tuli kohapeale, et uurida, kuhupoole valik langeb.
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.