Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Katastroof tähendab kauplejale võimalust

    Möödunud nädalal valitses rahaturgude meeleolusid täielikult Jaapani katastroof. Kuigi see kõlab ääretult küüniliselt, oli forexil kauplejate jaoks tegemist unikaalse võimalusega, mida vaid väga suurte krahhide puhul ette tuleb.

    Kui maavärina teade tuli, oli turg tund aega hämmingus ning jeen nõrgenes korraks dollari vastu ligi 0,5%. Seejärel algas aga jeeni kiire tugevnemine ning juba sama kauplemispäeva lõpuks oli jeeni kurss tõusnud 1,67% võrra, 16. märtsi õhtuks oli tõus aga juba 8,3%.
    Loomulikult ei olnud ilmselt palju neid, kes suutsid võtta trendist maksimumi, avades positsiooni vahetult maavärina järel ja sulgedes selle absoluutses miinimumis, kuid nelja päeva jooksul oli üsna surmkindel variant ükskõik millist jeeni paari müüa, müüa, müüa, ilma et sellega kaasnenuks märkimisväärseid riske.
    Ainus, mida kauplejal tuli nende päevade jooksul teha, oli jälgida Jaapanist tulevaid uudiseid. Trendi jätkumise seisukohast olid seejuures olulised vaid kaks aspekti: 1) et teated oleksid jätkuvalt halvad ja 2) et ei magaks maha võimalikku Jaapani Keskpanga interventsiooni.
    Valuutaturg tervikuna liigub sageli rohkem emotsiooni kui mõistuse ajel, ning eriti paistab sellega silma just jeen. Seega, kui on näha, et turg on tõsiselt nõuks võtnud jeeni kas osta või müüa, siis tavaliselt tõuseb või kukub ta väga kiiresti. Iga väiksemgi lisaargument lisab vaid hoogu.
    Oettingeri kiire täpsustus, et tal mingit uut infot tegelikult ei olnud ja ta lihtsalt filosofeeris oma senise elukogemuse ja üldiste teadmiste põhjal, ei päästnud enam midagi. Järgmise mõne tunniga langes USDJPY 350 punkti...
    Jaapani Keskpanga interventsiooni üle hakati turul tõsisemalt spekuleerima 15. märtsil ja sealt peale jälgisid turud selleteemalisi vihjeid hoolega. Kauplejad pidid eeskätt olema väga hoolikad oma positsioonide haldamise ja stoppide paigutamisega.
    Nagu peatselt selgus, ei sekkunud valuutaturule Jaapani pank, vaid G7 riigid korraldasid üle hulga aastate taas ühisinterventsiooni eesmärgiga jeeni hinda alla lüüa. Tehti seda aga üsna tavatul ja kauplejasõbralikul moel – kui tavaliselt toimub interventsioon ootamatult, siis nüüd anti asjast sisuliselt ette märku. Seega oli turuosalistel piisavalt aega ja võimalust ajastada ka omapoolseid jeeni müügitehinguid.
    Reede keskööst kuni varahommikuni tõusis jeen dollari vastu 3,7 % (290 punkti) ja kes sellest osa ei saanud, võis jällegi süüdistada ainult iseennast.
    Kohe uue nädala alguses peaks selguma kõigepealt see, kas interventsioonist oli üleüldse mingit reaalset kasu.
    Kui 1980. aastate keskel tegid G7 riigid interventsiooni dollari nõrgestamiseks, sai dollari langus nii kiire hoo, et veidi hiljem oldi sunnitud tegema interventsioon juba vastassuunas. Kardetavasti võib aga jeen osutuda interventsiooni suhtes üldse immuunseks ja G7 riikide jõupingutus täiesti mõttetuks.
    Kahtlema paneb eeskätt asjaolu, et reede hommikust peale hakkas jeen taas ennaktempos tugevnema ning kauplemisnädala lõpuks tõusis ta dollari suhtes uuesti 1,7 % võrra ja USDJPY valmistub taas läbi murdma psühholoogiliselt olulisest 80.00 tasemest.
    Soovitan alati jälgida kauplemisotsuste tegemisel (eriti pikemaajaliste tehingute puhul) ka erinevate valuutapaaride omavahelist korrelatsiooni. On tõenäoline, et kui omavahel tihedalt seotud paarid lähevad mingil hetkel n-ö lahku, siis mõistliku aja jooksul taastub endine olukord.
    Hetkel saab öelda, et tänu interventsioonile on muidu sünkroonselt kulgevad USDJPY ja USDCHF tavapärasest korrelatsioonist väljas. Selle vahemiku täitmiseks on kolm võimalust: 1) jeen tugevneb, 2) frank nõrgeneb; 3) mõlemad variandid koos.
    Mina pooldan kolmandat varianti ja eeskätt otsin võimalusi jeeni osta ning franki (ja ühtlasi eurot) müüa. Mis muidugi ei välista ka vastupidiste tehingute tegemist, kui olukord nõuab ja võimaldab.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.