Euro-visiooni muutumise aegu

Pärast neli kuud kestnud tõusutrendi on euro viimasel kahel nädalal langenud teiste põhiliste valuutade suhtes keskmiselt 3 protsenti ja USA dollari suhtes 5 protsenti. Ehkki otsustavast trendimuutusest on võibolla veel vara rääkida, on ometi ilmne, et turu suhtumine eurosse on järsult muutunud.

Indrek Lindsalu

Eurot lükkas seni üha uutesse kõrgustesse veendumus, et Euroopa Keskpank tõstab sel aastal baasintressimäära seniselt 1 protsendilt järkjärgult 2 protsendini. Selle ootuse varjus ja dollari probleemidest lähtudes pigistas turg silma kinni kõigi nende probleemide ees, mille küüsis eurotsoon hetkel tõmbleb.

Olukord muutus ülemöödunud nädalal, kui Der Spiegel kirjutas, et pankrotiohus Kreeka võib kaaluda eurost loobumist. Sellest alates pole valuutaturul räägitud eriti millestki muust kui Kreekast. Nii et isegi kui artiklis kirjutatu ei vasta sugugi tõele, tegi see ometi suure teene: juhtis turu tähelepanu asjaolule, et eurost ja eurotsoonist on kasvatatud ohtlik mull.

Kreeka teemal on kaks aktuaalset aspekti: kas riik vajab veel täiendavat abipaketti; kas Kreeka senised võlad võidakse restruktureerida. Ja mis saab ühel või teisel juhul edasi, kui sama küsimus kerkib ka näiteks Portugali või Iirimaa või juba mõne järgmise hädalise riigi suhtes.

Ükskõik, mida poliitikud ka ei väida, on ju ilmne, et ühelgi juhul ei suuda Kreeka tegelikult oma võlakohustusi kanda. Seda väljendas ka Bloombergi värske küsitlus, mille tulemusena selgus, et 85 % investoritest usub Kreeka sisulist pankrotti minekut, samal ajal kui Portugali ja Iirimaa puhul usub seda 50 % ja Hispaania puhul 25 %.

Täiendava laenu andmine tähendaks seega vaid raha viskamist musta auku, kust see eales tagasi ei tule, võlgade restruktureerimine oleks aga täiesti põhjendamatu ootuse tekitamine ja agoonia pikendamine.

Spiegeli kõmuline artikkel oli suure tõenäosusega inspireeritud, et mitte öelda mahitatud Saksamaa valitsuse poolt, kuna just Saksamaal kui eurotsooni juhtriigil ja Kreeka suurimal võlausaldajal on kõige enam mängus. Uuel nädalal jääb üle teraselt jälgida, kas ja mida nad Kreekaga seoses veel lekitavad, sest ametlikest avaldustest ei pruugi palju selgemaks saada.

Kogu selle fundamentalistika taustal ei maksa kauplejail unustada ka tehnilise analüüsi elementaarseid võtteid. Näiteks EURUSD päevast või nädalast kaarti vaadates ei saa sugugi välistada varianti, et tegelikult ei ole trend üleüldse murdunud, vaid tegemist on pelgalt korrektsiooniga.

EURUSD tõusutrend algas 10. jaanuaril hinnalt 1.2875 ja jõudis 4. mail maksimaalselt 1.4939-ni. Möödunud nädalal moodustunud põhi on 1.4067. Seega on hetkel tegemist hinna tagasitõmbumisega ca 42,2 % trendi senisest ulatusest, samal ajal kui Fibonacci numbritel põhinev klassikaline korrektsiooniulatus on teatavasti 38,2 % trendist.

Ilmselt otsustavaks saab läbimurre 1.4000 tasemest, millest järgmine toetustase on juba 1.3750. Vastassuunas on omakorda oluline vastupanutase 1.4340.

Peab aga kindlasti märkima, et kauplejate suhtes on turg olnud viimastel nädalatel igati sõbralik, kuivõrd praktiliselt kõik toimunud fundamentaalsed muutused on olnud üsnagi hõlpsalt prognoositavad ka tehnilise analüüsiga ja erinevate indikaatoritel põhinevate strateegiatega. Küll on aga ilmselt kõigil tulnud oma lähenemisnurki ja stiili veidi kohendada.

Kui veel paar kuud tagasi kirjutasin, et turu üldine käitumine soosib kauplemist kas madalatel või kõrgetel kaartidel ning näiteks tunnine kaart suure volatiilsuse tõttu üldse ei tööta, siis viimasel ajal on olukord just vastupidiseks muutunud.

Endiselt ja alati kehtib aga tõde, et mis tahes ajaraamis kaubeldes tasub arvesse võtta üks aste kõrgema ajaraami trendi. Klassikud ütlevad ju: „Trend is your friend... until it ends...“

Euro-visiooni muutumise aegu

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised