Suur raha meelitab teadagi keda

Loomulikult langeb sellest käibest vaid ehk mõnisada miljonit üksikkauplejatele ja väikeinvestoritele, kuid ka sellest piisab kuhjaga, et pälvida kelmide tähelepanu.

Eelmisel nädalal tuli uudis, et Texase kohus mõistis 25 aastaks vangi kellegi Robert David Watsoni, kes oli kogunud investoritelt üle 19 miljoni dollari selleks, et seda raha kasvatada tema poolt välja töötatud kauplemistarkvaraga Alpha One.

Aprillis sai USAs 20aastase vanglakaristuse Jamaika kodanik David A. Smith, kel õnnestus oma püramiidskeemi kaasata 200 miljonit dollarit. Investoritele lubas Smith, et kaupleb valuutadega ja teenib iga kuu vähemalt 10% kasumit.

Minneapolise fondimänedžeri Trevor Cooki saak oli esmalt 190 miljonit dollarit ja lõpuks 25 aastat vanglat. Temagi rajas püramiidskeemi, lubades tegelda valuutainvesteeringutega läbi islamiriikide pankade.

Selliseid lugusid tuleb avalikkuse ette pidevalt. Erinevus on vaid summades ja meetodites, kuid põhiline telg on sama: meelitada raha välja neilt, keda ahvatleb forexi turg oma suurte kasumitega, kuid kes seda kas aja või oskuste puudumisel ise teenida ei suuda. Ning skeemid on vägagi rahvusvahelised ja globaalsed.

Variant, et Eesti tavakaupleja satub selliste tegelaste ohvriks, nagu eelpool kirjeldatud, võib esmapilgul tunduda väga teoreetiline. Kuid vastavad ohud varitsevad ka näiteks populaarsetes forexile pühendatud internetifoorumites. Ja ma poleks sugugi kindel, et võrkturunduse skeemide, pensionifondide ja muude veidruste ohvriks langevad eestlased suudaksid kõiki lõkse alati vältida.

Maailma populaarseimas valuutaturu foorumis, www.forexfactory.com oli viimane suurem skandaal, kui arvatavalt väga suure summa naiivsete inimeste rahaga haihtus nime all Jacko tuntud kaupleja. Ta oli pikki aastaid pidanud alafoorumit, mis oli pühendatud tema enda poolt välja töötatud kauplemissüsteemile.

Internetifoorumides, kus kõik osalejad on anonüümsed ja valdav osa on täielikud võhikud, on endale autoriteedi või isegi guru maine tekitamine õigupoolest vägagi kerge. Ka Jacko tegutses algul lihtsalt kui heatahtlik õpetaja, kes soovis oma rikkalikke kauplemiskogemusi jagada. Ühel hetkel teatas ta, et avab oma suletud kauplemisfoorumi, kuhu võtab teatud piiratud arvu „õpilasi“. Aastane osavõtt maksis esiotsa 500 ja pärast 700 dollarit.

Foorumi avalikkus võttis teate vastu suure poolehoiu ja mõistmisega, kuna mis saab olla algajale kauplejale atraktiivsem, kui saada peaaegu et individuaalset õpetust Suurelt Meistrilt endalt. Ettekujutuse loomine väga isiklikust ja piiratud pakkumisest on mis tahes petiste kindel trikk.

Huvitavaks lähevad asjad hetkel, mil enamik asjaosalistest avastab, et nad siiski ei suuda pakutava süsteemi abil raha teenida. Tõenäoline põhjus on selles, et süsteem ei töötagi, kuid petis katab selle jutu tavaliselt väidetega, et lisaks süsteemile on vaja ka piisavat intuitsiooni ja turutundmist. Ta demonstreerib seltskonnale õnnestunud tehinguid, mida ta just nagu on teinud, nii et lõpuks on kõigile selge – süsteem on hea, kuid vajab meistri enda kätt.

Siit edasi on kõik juba lihtne ja loogiline. Õpilased pöörduvad õpetaja poole alandliku küsimusega, kas too ei suvatseks võtta nende raha ja seda oma suurepärase kauplemisega kasvatada. Antud näite puhul algasid summad alguses 25 000 dollarist ja hiljem isegi 50 000 dollarist osaleja kohta.

Uuringud näitavad väidetavalt, et eriti kergesti satuvad rahaturgudel petiste otsa keskealised mehed, keda ühendab üks - põhjendamatult hea arvamus iseenda teadmistest nii turu kui investeerimisviiside kohta. Taganttõukav jõud on seejuures üks - inimlik ahnus.