Uus nädal, vanad hooled

Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos nimetas visiidi ärajäämise seostamist maksejõuetuse saabumisega vastutustundetuks ja naeruväärseks. Ta avaldas pahameelt, et iga nädalavahetuse eel satub Kreeka „organiseerunud spekulantide“ rünnaku alla.

Mida Kreeka enda kohta räägib või ei räägi, on muidugi täiesti ebaoluline. Tundub, et läbi hakkab saama ka etapp, kus Euroopa poliitikud ja rahandustegelased üksteise võidu kinnitasid, et Kreeka maksejõuetus ja euroalast lahkumine pole mõeldav ega kellegi huvides.

Euroopa rahandusministrite äsjase kohtumise kokkuvõttena anti teada, et lepiti kokku seadusandlike meetmete paketis, mis peab tõhustama majanduskoordinatsiooni ja eelarvedistsipliini euroalas. Lõppavalduses ei nimetata Kreekat kordagi, ning eks oleks ju ka loogiline, et nii koordinatsioon kui distsipliin paraneks oluliselt, kui Kreekaga saaksidki lõplikult sotid selgeks.

Kreeka maksejõuetuse peatsele saabumisele ja aktsepteerimisele võib viidata ka Euroopa Keskpanga neljapäeval välja kuulutatud interventsiooniprojekt, mille käigus ECB koostöös USA, Suurbritannia, Jaapani ja Šveitsi keskpangaga asub väljastama pankadele likviidsuse tagamiseks kolmekuulisi soodsaid dollarilaene. Likviidsuse olemasolu on ju teadagi eriti tähtis hetkel, mil tuleb hakata Kreeka võlgu maha kirjutama.

Nädala teine keskne teema on USA Föderaalreservi (Fed) kahepäevane nõupidamine 20.-21. septembrini. Et baasintress jäetakse rahule vähemalt 2013. aastani, on juba varem välja öeldud. Samas on aga alust arvata, et Fed tuleb välja tõsise meetmepaketiga majanduse ja rahanduse turgutamiseks, mille hulka uus rahatrükk (QE3) veel ei kuulu.

Teada on, et plaanis on käivitada „operatsioon Twist“, mille käigus asub Fed kokku ostma valitsuse pikaajalisi võlakirju ja müüma uusi lühiajalisi võlakirju, püüdes seega alla lüüa pikaajaliste laenude intresse. Aga see ei saa olla kõik.

Föderaalreservi nõukogu seekordne istung on erakorraliselt kahepäevane. Eelmine sarnane peeti 2008. aastal, ja siis kuulutati ju välja esimene rahatrükiprojekt (QE1). Ainuüksi selle paralleeli põhjal ootavad turud nüüd, et tulemas võib olla suuremaid üllatusi. Olgu selleks näiteks teatud võlakirjadele intressilae fikseerimine või nullhinnaga laenude väljastamine erasektorile vm.

Mis ka ei juhtuks, suure tõenäosusega teeb Föderaalreserv kolmapäeval teatavaks midagi sellist, mille kohta üks kaupleja ütles, et ta ei tea kedagi, kes tahaks sel päeval olla dollarit ostmas. Sama kehtib euro kohta, kui Kreekast peaks tulema teade, et ongi kaputt.