Otsus – alustan ettevõtjana

Loomulikult ei kirjuta ma paljudest üksikasjadest ega hakka avaldama peetud läbirääkimiste sisu. Ma tahan jagada kogemust, kuidas on pikalt palgatööd teinud tippspetsialistina asuda ettevõtlusse, eelkõige jõuda selle mõtteni. Teen seda seepärast, et julgustada neid inimesi, kes sarnast mõtet peas veeretavad. Aga, jumala pärast, ärgu saadagu minust valesti aru, ma ei alaväärtusta palgatööd.  Üks sõber võrdles inimese elu kujundlikult olümpiarõngastega – minu jaoks sai üks rõngas valmis, ei enamat.

Ma olin mõelnud pikalt. Veelgi enam, olin otsapidi osalenud mõnes start-up’is või töötanud projektipõhiselt. Kuid alati ikka nii, et mul oli olemas põhitöö. Ja ma olen lähedalt näinud ja kaasa elanud oma naise tegemistele ettevõtjana. Sellise protsessi lähedalt nägemine on väärt kogemus.

Minu jaoks sai heas mõttes jalaga tagumikku andjaks Allan Martinson oma Facebook’is tehtud üleskutsega. Allan kutsus üles alustama oma ettevõtmist või siis liituma alustava ettevõttega.

Kui olin välja öelnud oma otsuse lahkuda turundusdirektori ametist ning alustada oma turundusettevõttega, sain kolmetüüpi reaktsioone: ettevõtjatest sõbrad vangutasid pead, soovisid jõudu ja julgustasid takka. Palgatööd tegevad kolleegid tunnustasid ning paljud poetasid, et ka ise nõnda mõelnud. Aga igal inimesel on palju erinevaid põhjusi, miks nad seda sammu ei tee. Kolmas reaktsioon oli mulle mõneti üllatav , aga samas inimlik– kuidas lähed minema? Jätad suure ettevõtte turvalise keskkonna? Mis sa tegema hakkad?

See viimane kirjeldab minu arvates ehedalt suurimat takistust ettevõtlusega tegelema hakkamiseks – hirm teadmatuse ees. Oluliselt lihtsam on teada, et igal hommikul pean kl 9 kontoris olema, mul on kindel rida, mida ajada jne.

Eks minagi olin sarnaseid mõttekonstruktsioone enese jaoks ehitanud ja neid läbi mõelnud. IT ettevõtja Jaak Ennuste rääkis hästi ühes Digitunnis, et idee käivitamisele eelneb tema arvates selline rahulikum idee selgeks mõtlemise staadium ja just see, kuidas seda rakendada. Paljas idee ise ei maksa enamikul juhtudel midagi, oluline on, kuis see idee suudetakse ellu viia. Oma eelnevast kogemusest olen selgeks saanud, et plaanid tuleb alati hästi läbi mõelda, kuid kindlasti tuleb sinna sisse planeerida oluline muutuja – see on elu ise. Läheb ehk filosoofiliseks, aga reaalsus on harva täpselt samasugune kui numbrid exceli tabelis.

Üheks suureks motivaatoriks mu enese jaoks kujunes vajadus areneda. On päris hirmutav tunne, kui tajud, et sa tegelikult tammud paigal. See on justkui raamatu lugemine õhtul unise peaga, kus järgmisel päeval lugemist jätkates avastad, et oled sel leheküljel juba olnud.

Mida ma kiidan, on Eesti riik. Tõsiselt. Vähemasti ettevõtlusega alustamiseks tunnen küll, et vajalikud teenused on tehtud ettevõtjale, mitte ametnikule. Eks minus on paras annus seda alustaja sinisilmsust, aga on siis unistusteta elul üldse mõtet?