Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sihiku sättimisest ja koostööst
Trehvasin ükspäev vana tuttavaga. Ta oli kuulnud, et tulin töölt ära ning asutasin oma ettevõtte. “Kas tõesti kõik nii lihtsalt käibki,” ei suutnud ta oma imestust varjata.“Et firma sul juba muudkui töötab, inimesed olemas ja puha?” Ta põles siirast vaimustusest.
Pidin tema vaimustust jahutama ja rahulikult selgitama. Rääkisin, et ma ei asutanud kesklinna kaubamaja, mis teeb ühel päeval uksed lahti ning inimeste vool ei katke enam. Samuti seda, et ma ei leiutanud iPadi, selle tegi üks teine tüüp. Rääkisin veel sellest, et olin oma valdkonnas pikalt töötanud ja tundsin vajadust teadmisi rakendada muul moel, omaenda ettevõttes. See oli valgustav hetk – näha, kuidas inimesele jõuab kohale, et ettevõtte tegemine on samuti töö, millel pole palju pistmist rahapuu raputamisega või lotovõiduga. Ta soovis mulle edu, liikusime edasi. Nii see ongi. Kui sa ei ole just leiutanud mõnda uut geniaalset toodet või teenust – ning seda mul hetkel ette näidata ei ole –, siis tuleb vägagi hoolikalt mõelda, mis on fookus, idee. Mina sõnastasin selle enda jaoks nii: maksimaalselt kasutada seda turundusteadmist ja -kogemust, mida olen seniste tegemistega enesesse akumuleerinud. Ja teha koostööd nendega, kelle abil saan seda teadmist veelgi tugevamaks ja toimivamaks muuta. Mõne aja eest põrutas reklaamiagentuuri Tank juht Joel Volkov Postimehe arvamusloos, et oleme ühed geriljad ja haltuuramehed, kuna meil puudub usk, koostöövõime ja väärikus. Joel on hea tearava sulega kirjutaja, kes alati vaatab ilmaasju märksa laiemalt kui vaid omaenese ninaesine nõuaks. Artikli stiil oli Joelile omaselt hea, aga ega ma päris lõpuni mõistnud, mis putuka hammustus ta selliseid toone nägema pani. Küsisin üle ning ta ütles, et see oli temasse paljude protsesside tagajärjel kogunenud veendumus. Kus suitsu, seal tuld. Olen oma uutes tegemistes kohtunud paljude väga ägedate inimestega. Üks tahab oma äri Eestist välja kasvatada, teine tahab võtta uut turgu siin, kolmas otsib oskajaid uudse idee teaostamiseks jne. Nende kõigi lugude läbivaks niidiks on, et inimesed ja nende juhitavad ettevõtted ei ole jäänud arengus tänase päeva savisse kinni. Nad näevad uut arengut uute inimeste ja teadmiste kaasamises. Eks keerulised olud ja uued väljakutsed teevad inimesed leidlikuks. Ühe suure tööstusettevõtte juht kirjeldas toredalt, kuidas paindlik tegutsemine aitas kriisi üle elada. Nad leidsid ettevõttele esmapilgul üllatavaid partnereid, ei teeninud küll superkasumeid, aga säilitasid konkurentsivõime. Eks kriis ole meie mõtlemises muutnud nii mõndagi. Üks kriisiajal oma ettevõttega alustanu kirjeldas, et isegi välispartnerid ei vaata enam mitte niivõrd seda, kui mitu aastat on firma tegutsenud ja kui suur hulk inimesi kirjas veebilehel. Vaadatakse hoopis tehtud töid ning küsitakse praeguste klientide käest tagasisidet. Oluline ei ole ilus lugu pikkadest traditsioonidest, vaid see, millega sa reaalselt hakkama saad. Miks ma seda kõike jutustan? Ikka selleks, et märkaksime ägedaid ettevõtjaid ja ettevõtteid enese ümber. Et oskaksime neid kuulata, sest seal on, millest õppida.