- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pensionid majandust vedama
Võiks kaaluda pensionifondidesse kogutava raha kasutamist Eestis. Praegu on fondidel õigus raha investeerida igale poole, aga häda on selles, et see raha investeeritakse väljapoole Eestit ja nii ergutatakse teiste riikide majandusi.
Mis juhtuks, kui näiteks seada fondidele piirangud ja sundida neid pool oma rahast investeerima Eestisse? Majandusteadlased ütlevad, et sellisel juhul võib fondide tootlus langeda. Samas, millised oleksid lisaväärtused, mis sellega kaasneks?
Kas luuakse uusi töökohti? Kas kasvab majandus? Kas riskid raha kaotamiseks lähevad liiga suureks? Need on küsimused, mis vajavad analüüsi. Pensionifondide vahendid on väga suured ja nendega annaks meie majandust turgutada. Tulevikus, kui fondidesse sisse voolav raha ja välja minev raha võrdsustub, pole see efekt võib-olla enam nii oluline, aga praegu võetakse ühiskonnas suur hulk raha välja ja käibele saabub see kauges tulevikus.
Pensionifondide maht on kasvanud praeguseks 1,4 miljardi euroni ja kui pool sellest investeeritaks Eestisse, oleks sellel kindlasti oma mõju. Selleks tuleks muuta seadusi ja hakata rohkem kontrollima pensionfondide tegevusi. Loomulikult ainult ettevõtluse toetamine ei kasvata üksi majandust, eriti siis, kui eksporditurgudel läheb halvasti ja need jahtuvad.
Samas, kui targalt investeerida ja raha paigutada kõrget lisandväärtust tootvatesse sektoritesse, on sellest kasu. Paremad tooted ja tehnoloogiad võimaldavad olla välisturgudel palju konkurentsivõimelisemad ja seeläbi ikkagi kasvatad meie ühiskonna jõukust. Miks peab avalik sektor laenama väliskapitaliga pankadelt, kui võiks neid asju teha meie oma rahaga ja lisaks koguneb intress meile, mitte välispankadele. Praegu on vähe omavalitsusi, kes on lisaraha saamiseks emiteerinud võlakirju, pigem on võetud laenu pankadest.
Praegu on Eesti avaliku sektori võlakoormus 1 miljard eurot. Kui arvestada, et umbes kolmandik rahast on valitsuste võlakirjades, siis näiteks antud juhul saaksime oma rahaga juba finantseerida 0,3 miljardi ulatuses laene. Loomulikult on alati oht, kui raha ühte kohta investeerida, sellest ilma jääda. Nii on mõistlik seda hajutada.
Kindlasti pole hea mõte kogu raha Eestisse investeerida, kuid avaliku sektori laenude finantseerimisel ma ei näe põhjust, miks see ei võiks olla meie oma raha. Arvestades ka Eesti turu väiksust, võib väheneda investeeringu tulukus, kuid kõrvalmõjud võivad selle kompenseerida üldise heaolu tõusu näol.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele