Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionid majandust vedama

    Võiks kaaluda pensionifondidesse kogutava raha kasutamist Eestis. Praegu on fondidel õigus raha investeerida igale poole, aga häda on selles, et see raha investeeritakse väljapoole Eestit ja nii ergutatakse teiste riikide majandusi.

    Mis juhtuks, kui näiteks seada fondidele piirangud ja sundida neid pool oma rahast investeerima Eestisse? Majandusteadlased ütlevad, et sellisel juhul võib fondide tootlus langeda. Samas, millised oleksid lisaväärtused, mis sellega kaasneks?
    Kas luuakse uusi töökohti? Kas kasvab majandus? Kas riskid raha kaotamiseks lähevad liiga suureks? Need on küsimused, mis vajavad analüüsi. Pensionifondide vahendid on väga suured ja nendega annaks meie majandust turgutada. Tulevikus, kui fondidesse sisse voolav raha ja välja minev raha võrdsustub, pole see efekt võib-olla enam nii oluline, aga praegu võetakse ühiskonnas suur hulk raha välja ja käibele saabub see kauges tulevikus.
    Pensionifondide maht on kasvanud praeguseks 1,4 miljardi euroni ja kui pool sellest investeeritaks Eestisse, oleks sellel kindlasti oma mõju. Selleks tuleks muuta seadusi ja hakata rohkem kontrollima pensionfondide tegevusi. Loomulikult ainult ettevõtluse toetamine ei kasvata üksi majandust, eriti siis, kui eksporditurgudel läheb halvasti ja need jahtuvad.
    Samas, kui targalt investeerida ja raha paigutada kõrget lisandväärtust tootvatesse sektoritesse, on sellest kasu. Paremad tooted ja tehnoloogiad võimaldavad olla välisturgudel palju konkurentsivõimelisemad ja seeläbi ikkagi kasvatad meie ühiskonna jõukust. Miks peab avalik sektor laenama väliskapitaliga pankadelt, kui võiks neid asju teha meie oma rahaga ja lisaks koguneb intress meile, mitte välispankadele. Praegu on vähe omavalitsusi, kes on lisaraha saamiseks emiteerinud võlakirju, pigem on võetud laenu pankadest.
    Praegu on Eesti avaliku sektori võlakoormus 1 miljard eurot. Kui arvestada, et umbes kolmandik rahast on valitsuste võlakirjades, siis näiteks antud juhul saaksime oma rahaga juba finantseerida 0,3 miljardi ulatuses laene. Loomulikult on alati oht, kui raha ühte kohta investeerida, sellest ilma jääda. Nii on mõistlik seda hajutada.
    Kindlasti pole hea mõte kogu raha Eestisse investeerida, kuid avaliku sektori laenude finantseerimisel ma ei näe põhjust, miks see ei võiks olla meie oma raha. Arvestades ka Eesti turu väiksust, võib väheneda investeeringu tulukus, kuid kõrvalmõjud võivad selle kompenseerida üldise heaolu tõusu näol.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.