Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Puusaag: 1,5 mln eestlast aastaks 2050

    AS Eesti Vabariigi põhiline eesmärk peab olema rahvaarvu suurendamine, sest kui rahvus hääbub, siis võtavad konkurendid kas hea- või pahatahtlikult AS EV üle, kirjutab Krimelte juht Jaan Puusaag.

    Kindlasti tegeleb riik asjadega, millega ettevõte ei tegele, aga kui vaatame suurt pilti, pole riigil ja ettevõttel palju erinevusi. Jah, ettevõte on suunatud kasumile, riik sellele, et nii palju, kui teenib, nii palju ka kulutab. Ometi on mõlemal üks eesmärk – saavutada võimalikult hea panusega maksimaalne tulemus. Ka ettevõte on huvitatud kõigi töötajate võimalikult suurest rahulolust. Nagu riigigi puhul, ei õnnestu see alati: ikka on keegi rahulolematu.Kõige olulisemad erinevused tekivad ressursside kasutamises. Ettevõte, kes lubab endale pikalt ebaefektiivsust, raiskamist, funktsioonide dubleerimist, praaktoodangut, ei suuda konkurentsis ellu jääda. Riik seevastu tundub eksisteerivat igavesti, kui tahes halvasti seda ka juhtida. Tegelikult on riigi elutsükkel  lihtsalt pikem ja praegused vead avalduvad alles aastate pärast.
    Ettevõtte saatuse määravad tema kriitilised edutegurid ja see, kuidas nendega toime tullakse. Et ettevõte käiks ühte jalga ja kõik seaksid üksteist toetavaid eesmärke, tuleb sihid sõnastada. Kriitilised edutegurid võivad olla näiteks kliendiväärtuse tõstmine, varade tootluse parandamine,  kvaliteedi tõstmine, organisatsiooni võimekuse parandamine, tuluvõimaluste laiendamine.Nende teguritega arvestatakse kõigi allüksuste eesmärkide seadmisel. Investeeringute tegemisel arvestatakse alati, kas need toetavad kriitilisi edutegureid. Kui mitte, siis on need “tore oleks”-investeeringud.Millised oleks ASi Eesti Vabariik kriitilised edutegurid? Kõige kriitilisem edutegur seisab põhiseaduse preambulis: “Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki /---/, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.” Lühemat edu võib mõõta mitmeti, kuid pikemas perspektiivis on niisiis ainult üks mõõdik: kas me suudame säilitada oma rahvust ja kultuuri.
    Ressursid on alati piiratud. Isegi kui saaksime kasutada kõiki ressursse, ei pruugi saavutada edu, sest meist mitteolenevad tegurid osutusid tugevamaks. Seda enam on oluline kasutada ressursse nii, et esmatähtis on lähtumine kriitilistest eduteguritest. Kui see ei ole tagatud, osutuvad kõik ülejäänud tegurid mõttetuks. Kui rahvus hääbub, võtavad konkurendid ASi EV üle.
    Rahvuse ja kultuuri säilimine sõltub ainuüksi rahvaarvust. Kuidas seda mõjutada? Riik astus olulise sammu, kui kehtestas sündimuse suurendamiseks emapalga. Paraku pole positiivset iivet (veel) suudetud saavutada.Rahvaarv sõltub otseselt inimeste tervisest, arstiabi kättesaadavusest. Minu auto tehnilise ülevaatuse vastu tunneb riik huvi, aga minu enda tervise vastu kahjuks mitte. Riikliku arstiabi kättesaadavus on jõudnud tasemele, et kui pappi pole, siis sure maha.
    Tulemus on lühike eluiga ja suured ravikulud. Ebaefektiivsus ja alainvesteerimine põhjustab selle, et seadmepark amortiseerub enneaegu. Rahvas võib sünnitada nagu jaksab, aga kui ta terve ei püsi, lõpeb kasulik ja tootlik eluiga enne amortisatsiooniperioodi lõppu ja tuleb maha kanda. Remont ja hooldus võtab kogu kasuliku tootmisaja ja ressursi.
    Kas elukeskkond ASis EV on selline, et siin tahaksid elada nii praegused kui ka tulevased kodanikud? Ehitatakse muuseume, viadukte ja tunneleid, selle asemel et rajada küllalt lasteaedu ja koole, mis asuksid seal, kus inimesed elavad. See on näide sellest, kuidas AS EV ei kasuta ressursse efektiivselt: ressursside jaotamisel ei jälgita mitte kogu rahva (aktsionäride) huve, vaid ainult oma tootmisüksuse kasu.
    Põhjasõja ajal langes meie rahvaarv 450 000 inimeselt 150 000-le. 20. sajandi alguseks oli rahvaarv kuuekordistunud ja viimased sada aastat on see püsinud enam-vähem sama. Ilmselt integreerusid sisserännanud kohalike elanikega. Kui efektiivne on praegune integratsioonipoliitika? Palju on segaabielusid, kuid väga palju sünnitus­ealisi naisi on abiellunud välismaale. Kui meie elukeskkond ei ole selline, kuhu tulla tahetakse, siis on need naised ja nende lapsed Eestile kadunud. Esimese põlvkonna saab tagasi tuua lihtsalt: lasteaiakoht, head haridust andvad koolid, kättesaadav arstiabi. Selle  probleemi lahendamine on ASi EV kõikide osakondade töö.
    1,5 miljonit eestlast aastaks 2050 peaks olema ASi EV strateegiline eesmärk. Kas see on realistlik  või mitte, pole isegi oluline, aga kuni ASi EV juhatus pole seda ühiselt aktsepteerinud kõigi osakondade ühise eesmärgina, ei saavutata seda kindlasti.
    Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
     
     
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Krüptobörs Binance läheb USA reeglite eiramise eest kohtusse
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Nädala raadiohitid: teekond finantsvabaduseni ja USA panga kokkuvarisemine
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.