• OMX Baltic−0,03%297,27
  • OMX Riga0,42%920,38
  • OMX Tallinn0,00%2 026,72
  • OMX Vilnius0,2%1 220,92
  • S&P 500−0,24%6 395,78
  • DOW 300,04%44 938,31
  • Nasdaq −0,67%21 172,86
  • FTSE 1000,04%9 291,49
  • Nikkei 225−0,65%42 610,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,9
  • OMX Baltic−0,03%297,27
  • OMX Riga0,42%920,38
  • OMX Tallinn0,00%2 026,72
  • OMX Vilnius0,2%1 220,92
  • S&P 500−0,24%6 395,78
  • DOW 300,04%44 938,31
  • Nasdaq −0,67%21 172,86
  • FTSE 1000,04%9 291,49
  • Nikkei 225−0,65%42 610,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,9
  • 22.02.13, 08:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jahimeeste seltsi juht: kes peab välismaalase metsas jahti?

Jahimeestele teevad suhted välismaalastest metsa suuromanikega väga muret, kirjutab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. 
Erametsa Liidu poolt korraldatud jahikeeluaktsioonis on metsafirmade osa 94% jahikeelualusest pinnast. Asjaolu, et kümnest suuremast jahikeelu kehtestanud firmast enamus kuulub välismaalastele, annab samuti aimu, et jahikeelu aktsioonis osalejate taga pole mitte Eesti talupojad vaid väliskapital.
Näiteks 14.02 Äripäevas pikemalt mainitud rootslasele Jonas Wahlströmile kuuluv Metsnik OÜ on praegu üks kahest suuremast keelajast. Ta on keelanud jahi circa 20 000 hektaril, mis on peaaegu kaks korda suurem Eesti keskmisest jahipiirkonnast.
Õhus on tajutav risk, et varsti pole kohalikel jahimeestel enam metsa asja. Sama muret tunnevad paljud väikemaaomanikud, kes on viimasel ajal jahimeestele toeks tulnud. Nii mõnigi jahindusorganisatsioon on kurtnud, et ei saa välismaalastest omanikega ühendust, et lepingute suhtes läbi rääkida.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ka uue jahiseaduse eelnõu osas seisavad jahimehed silmitsi mitmete probleemidega. Näiteks ulukikahjude hüvitamise osas ei ole siiani saavutatud üksmeelt. Jahimeeste poolt pakutud ulukikahjude hüvitamise reserv, kus osaleks ka riik, maandaks osaliselt neid riske.
Jahimaa korralduskava on aluseks teaduslikule ja tasakaalustatud ning säästlikule jahindusele ning on koostatud lähtudes maa väärtusest, mis määrab ära jahiulukite elupaikade sobivuse. Tänu selliste kavade rakendamisele on täna meie ulukipopulatsioonid õnneks väga heas seisukorras. Tõsi, paljud jahimehed leiavad, et need kavad vajavad ühel või teisel viisil kaasajastamist.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 26 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele