Tõnis Korts • 22. veebruar 2013
Jaga lugu:

Jahimeeste seltsi juht: kes peab välismaalase metsas jahti?

Jahimeestele teevad suhted välismaalastest metsa suuromanikega väga muret, kirjutab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. 

Erametsa Liidu poolt korraldatud jahikeeluaktsioonis on metsafirmade osa 94% jahikeelualusest pinnast. Asjaolu, et kümnest suuremast jahikeelu kehtestanud firmast enamus kuulub välismaalastele, annab samuti aimu, et jahikeelu aktsioonis osalejate taga pole mitte Eesti talupojad vaid väliskapital.

Näiteks 14.02 Äripäevas pikemalt mainitud rootslasele Jonas Wahlströmile kuuluv Metsnik OÜ on praegu üks kahest suuremast keelajast. Ta on keelanud jahi circa 20 000 hektaril, mis on peaaegu kaks korda suurem Eesti keskmisest jahipiirkonnast.

Õhus on tajutav risk, et varsti pole kohalikel jahimeestel enam metsa asja. Sama muret tunnevad paljud väikemaaomanikud, kes on viimasel ajal jahimeestele toeks tulnud. Nii mõnigi jahindusorganisatsioon on kurtnud, et ei saa välismaalastest omanikega ühendust, et lepingute suhtes läbi rääkida.

Ka uue jahiseaduse eelnõu osas seisavad jahimehed silmitsi mitmete probleemidega. Näiteks ulukikahjude hüvitamise osas ei ole siiani saavutatud üksmeelt. Jahimeeste poolt pakutud ulukikahjude hüvitamise reserv, kus osaleks ka riik, maandaks osaliselt neid riske.

Jahimaa korralduskava on aluseks teaduslikule ja tasakaalustatud ning säästlikule jahindusele ning on koostatud lähtudes maa väärtusest, mis määrab ära jahiulukite elupaikade sobivuse. Tänu selliste kavade rakendamisele on täna meie ulukipopulatsioonid õnneks väga heas seisukorras. Tõsi, paljud jahimehed leiavad, et need kavad vajavad ühel või teisel viisil kaasajastamist.

 

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum