Vaja on uut kartellivälist erakonda

Rahva toetust ja usaldust omav erakond annab majanduse arengule tugevama tõuke kui mõne innovaatilise tehnoloogilise lahenduse rakendamine.

Pinged lahvatasid seoses reformierakonna rahastamisskandaaliga. Poliitikuid süüdistati valetamises, vassimises ja ülbuses. Tugeva rünnaku alla sattus eelkõige valitsuskoalitsiooni juhterakond. Inimesed väljendasid oma rahulolematust mitmetes linnades toimunud rahvakogunemistel. Eesti sai tunda taasiseseisvumisaja esimesi streike.

Erakorralisi valimisi korraldama ei hakatud. Pulbitsev rahulolematus rauges ja asendus rahvakogusse muudatusettepanekute tegemisega valimisseaduste, erakonnaseaduse ja teiste demokraatia tulevikuga seotud küsimuste lahendamiseks. Rahva rahulolematust põhjustanud probleemide osas olulisi muutusi ei ole. Uuel jõul, kes tahab järgmistel Riigikogu valimistel rahvalt mandaati saada osalemiseks riigi kordategemisel, on aeg ennast organiseerida ja tegevuskavad välja töötada.

Üks kolmandik ja rohkemgi inimestest ei valiks ühtki Riigikogus esindatud erakonda. Esindusdemokraatia on lakanud toimimast rahva huvides ja rahvas on jõuetu seda muutma, sest seaduse algatamise õigus on seni olnud vaid Riigikogu liikmel, komisjonil või fraktsioonil ja vabariigi valitsusel.

Uue erakonna loomise teeb kergemaks ühiskonnas küpsev arusaamine, et demokraatliku valitsemissüsteemi tõhusaks toimimiseks ei ole vaja luua parlamendi-väliseid või –üleseid institutsioone. Uue erakonna konkurentsi tunnetamise tõttu oleksid positiivsed muutused praegustes kartellierakondades tõenäoliselt sügavamad ja kiiremad kui ilma konkureeriva uue erakonnata.

Uus erakond toob poliitikasse uusi inimesi. Institutsionaalseid reforme läbi viia on raske kõikides riikides. Enamasti saavad sellega paremini hakkama uued poliitilised jõud.

Tähtsad küsimused vajavad arutamist. Kas majandusse sekkumisest hoidumine ja piirdumine vaid vaba konkurentsi jaoks tingimuste loomisega on hea? Kas meie ametnikkond on optimaalse suurusega? Samal ajal kolivad maal töötuks jäänud inimesed linnadesse ja välismaale või muutuvad asotsiaalideks ning riik on hädas päästjatele, õpetajatele ja meditsiinitöötajatele vajaliku palgaraha leidmisega. Kas inimeste otsese või kaudse maksukoorma suurendamise kõrval on teisi riigikassasse raha juurdesaamise võimalusi, nagu näiteks panganduse ja välisinvesteeringute kasumite maksustamine? Neid probleeme uus erakond ei lahenda, aga ta saab tagant lükata nendele lahenduste otsimist. 

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.