- OMX Baltic0,3%296,8
- OMX Riga−0,32%917,58
- OMX Tallinn0,14%2 038,02
- OMX Vilnius0,52%1 214,68
- S&P 5000,2%6 458,71
- DOW 300,93%44 873,71
- Nasdaq 0,06%21 695,4
- FTSE 1000,19%9 165,23
- Nikkei 2251,3%43 274,67
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,3%296,8
- OMX Riga−0,32%917,58
- OMX Tallinn0,14%2 038,02
- OMX Vilnius0,52%1 214,68
- S&P 5000,2%6 458,71
- DOW 300,93%44 873,71
- Nasdaq 0,06%21 695,4
- FTSE 1000,19%9 165,23
- Nikkei 2251,3%43 274,67
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip näitas Ukrainas klassi
Kui tavaliselt on ministrite välisvisiitide kasutegur väike, kaheldav või n-ö pika vinnaga, siis peaminister Andrus Ansip näitas eelmise nädala Ukraina visiidiga, kuidas efektiivselt töötada.
Olles Euroopa Liidu liikmesriigi peaministrina ELi sõnumitooja, õnnestus tal tuua ühtlasi Eesti ka ettevõtjatele sadakond miljonit potentsiaalset lisaeurot. Selles mõttes ülimalt pragmaatiline, majandushuvidele keskenduv visiit, kus jutt inimõigustest lükati häbenemata ukse taha.
Kaasa võeti vaid väike seltskond Eesti ettevõtjaid (või võttis väike seltskond Eesti ettevõtjaid kaasa Ansipi), kellel mingi tõeline probleem käibega Ukrainas ning üritati see ära lahendada. Kui vaadata visiidilt saabunud meeste nägusid ning avaldusi, siis see ilmselt õnnestus.
Olympicul ja BLRTl on lootus äravõetud miljonid tagasi saada ning VKGl uuringuloa pikendamisele. Küllap oli visiidist tolku ka äsja Reformierakonnale 50 000 annetanud Hillar Tederil. Nende jaoks ongi ilmselt Ukraina ärikliima paremaks läinud, nagu räägib VKG juht. Kes peaministri visiidile ei saanud, jääb edasi võitlema Ukrainas vohava süsteemse lepetest mittekinnipidamise ja välisinvestorite tagant varastamist soosiva ärikultuuriga.
Ansipi poliitilise sõnumi Ukrainale võtab kokku üks lause, mis juba ka Eestis üsna palju vastu kajanud. „On vale panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja ELi suhete saatus pelgalt üheleainsale kaardile, ühele daamile,“ tsiteeris Ukraina valitsuse pressiteenistus Ansipit. Vaid Ukrainas levinud pressiteate ingliskeelses versioonis kasutati vangis viibiva ekspeaministri Julia Tõmošenko kohta väljendit Queen ehk kuninganna.
Sellist avaldust ei oleks saanud teha mõne ELi suurriigi juht, näiteks Saksamaa kantsler Angela Merkel. Ta oleks rahvusvaheliselt ja ka kodumaal väga suure kriitika alla sattunud. Kuid nagu nii mõnigi kord varem endiste NSVLi liiduvabariikidega suheldes oli sellise teate toojaks Brüsselis valitud Eesti, kes teeb asja ära. Ütleb, mis vaja ning pigistab silma inimõiguste teemal kinni.Kahepalgelisus? Kindlasti. Kasulik? Hetkel samuti. See on iga riigi tunnetada, kaugele ta üllamate aadete ning demokraatlike põhiväärtuste tahaplaanile lükkamisega läheb. Mõni aasta tagasi kaitses mäletatavasti president Toomas Hendrik Ilves Bakuus Eesti ettevõtjate huve.
Lõppeks on iga riigi poliitilise juhtkonna esimene eesmärk oma kodanikkonna heaolu suurendamine. Oma ettevõtjate eest seistakse üsna aktiivselt, pigem ootaksid Eesti ettevõtjaid valitsuse liikmetelt ja diplomaatidelt suurematki tuge.
Aga eks siin saatan peitubki. Riigis, kus suhteliselt selged ja avalikud mängureeglid, on peaministri tasemel üsna raske „oma“ ettevõtjate eest seista. Näiteks Soomes, kuhu turule meie toidu- ja muudki tööstused erilise eduta on proovinud siseneda. Siin tuleb lihtsalt kohaliku ettevõtluse ringkaitsest ise läbi murda. Riigis, kus selgeid ja avalikke mängureegleid pole ja kus järelikult riigi poliitiline eliit otsustab, kes edukas ja kes mitte, on tavaliselt aga demokraatlike väärtuste ja korruptsiooniga kehvasti. Pehmelt öeldes. Ning iga toetuse eest, mida meie ettevõtjatele tehakse, tahetakse väikest kummardust riigivõimu poole.
Pole Ansipil ka kerge. Tahad ettevõtjatele ja seeläbi meie töötajatele head, süüdistatakse inimõiguste rikkumisele kaasaaitamises. Jätad ettevõtjad välismaal omapäi, viriseb Äripäev ja vähenevad annetused parteikassasse.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
1
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Tagasi Äripäeva esilehele