- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: Eesti kasvav riigivõlg mingu asja ette
Kõnekäänd ütleb, et võlg on võõra oma. Eesti keskvalitsuse võlakoormuse ehk riigivõla puhul peab see kohe topeltmõõdus paika. On juhtunud umbes nii, et kui su naaber vajab raha, siis sina võtad endale võla kaela ja annad veel raha ka talle.
Eesti riigi rahalised kohustused on aasta jooksul kasvanud teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes väga selges ennaktempos, kuid Äripäeva hinnangul pole me ise sellest mingit märkimisväärset kasu saanud. Taas tasuks kaaluda Eesti senise laenupoliitika muutmist ning otstarbekohast riigivõla suurendamist, suunates selle raha kohaliku majanduse elavdamisse.
Statistikat saab mõistagi mitut moodi esitada. Nii ongi valdavalt serveeritud Eurostati värskeid andmeid Euroopa Liidu riikide võlakoormuse kohta seni valdavalt nõnda, et Eesti riigivõlg vähenes. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga see tänavu esimeses kvartalis tõepoolest langes - 0,2 protsendipunkti võrra ehk siis absoluutarvudest rääkides umbes kolme miljoni euro võrra 1,7 miljardi euro suuruse riigivõla juures.
See on aga eksitav käsitlus, sest numbritel on ka paraku märksa vähem roosiline pool. Nimelt on jäänud tähelepanuta, et palju õigemas ja ülevaatlikumas – aastases – võrdluses on Eesti riigivõlg teiste ELi riikidega hulgas ülekaalukalt kiiremini kasvanud. Mullu sama ajaga võrreldes võlga kasvatanud riikide esikolmikusse kuuluvad Eesti (+56%), Slovakkia (+21%) ning Bulgaaria ja Hispaania (mõlemad +19%).
Vahepeal enam-vähem stabiilsena 6-7 protsendi juures sisemajanduse kogutoodangust (SKP) püsinud Eesti riigivõlg on nüüd hüpanud 10 protsendini SKPst. Selle peamine põhjus ei ole ju mingi saladus: sissemaksed/kohustused Euroopa kriisihaldusmehhanismides EFSF ja ESM ehk siis märksa kehvemas rahalises ja võlalises seisus olevate riikide aitamine. Piltlikult öeldes oleme me võtnud laenu ja andnud selle raha kohe edasi Kreekale või mujale.
Osa võlatõusust on andnud ka keskvalitsuse samm suurendada Eesti Energia aktsiakapitali. Selle raha panust meie majanduse üldisse elavdamisse on aga kahjuks raske hinnata, sest suur osa sellest rahast võetakse sisuliselt käega võetakse Eesti Energiast dividendidena välja.
Aastapäevad tagasi hindas rahandusminister Jürgen Ligi ette, et käesoleva aasta lõpuks kasvab Eesti võlakoormus koguni 12 protsendini SKPst ehk siis paari aasta taguse ajaga võrreldes koguni kahekordseks. Kusjuures oma rahval pole sellest ikka kasu midagi. Oleme justkui istunud pudrukausi ääres ja lusikat liigutanud, kuid kõhtu pole sellest pudrust midagi jõudnud.
Samas on Eestil isegi kõnealuse drastiliselt kasvanud võla puhul endistviisi Euroopa Liidu väikseim riigivõlg. See annab hea võimaluse muuta senist valitsuse jäika laenupoliitikat paindlikumaks ning võtta laenu ühtlasi ka Eestis millegi olulise tegemiseks, et majandust elavdada.
Olgu see siis mõni suur infrastruktuuriprojekt, riiklik kortermajade ehitamise programm või miski muu, mis tööd annaks ning raha kohapeal ringlusse suunaks. Seda enam et teine hea võimalus majanduse elavdamiseks – maksude alandamine – paistab lihtsalt niisama kosuva riigivõla puhul üha ähmasemaks muutuvat.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele