ÄP: Eesti kasvav riigivõlg mingu asja ette

Artikkel

- Arvamused
- 24. juuli 2013 kell 3:58
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ÄP: Eesti kasvav riigivõlg mingu asja ette
Kõnekäänd ütleb, et võlg on võõra oma. Eesti keskvalitsuse võlakoormuse ehk riigivõla puhul peab see kohe topeltmõõdus paika. On juhtunud umbes nii, et kui su naaber vajab raha, siis sina võtad endale võla kaela ja annad veel raha ka talle.
Eesti riigi rahalised kohustused on aasta jooksul kasvanud teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes väga selges ennaktempos, kuid Äripäeva hinnangul pole me ise sellest mingit märkimisväärset kasu saanud. Taas tasuks kaaluda Eesti senise laenupoliitika muutmist ning otstarbekohast riigivõla suurendamist, suunates selle raha kohaliku majanduse elavdamisse.
Statistikat saab mõistagi mitut moodi esitada. Nii ongi valdavalt serveeritud Eurostati värskeid andmeid Euroopa Liidu riikide võlakoormuse kohta seni valdavalt nõnda, et Eesti riigivõlg vähenes. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga see tänavu esimeses kvartalis tõepoolest langes - 0,2 protsendipunkti võrra ehk siis absoluutarvudest rääkides umbes kolme miljoni euro võrra 1,7 miljardi euro suuruse riigivõla juures.
See on aga eksitav käsitlus, sest numbritel on ka paraku märksa vähem roosiline pool. Nimelt on jäänud tähelepanuta, et palju õigemas ja ülevaatlikumas – aastases – võrdluses on Eesti riigivõlg teiste ELi riikidega hulgas ülekaalukalt kiiremini kasvanud. Mullu sama ajaga võrreldes võlga kasvatanud riikide esikolmikusse kuuluvad Eesti (+56%), Slovakkia (+21%) ning Bulgaaria ja Hispaania (mõlemad +19%).
Vahepeal enam-vähem stabiilsena 6-7 protsendi juures sisemajanduse kogutoodangust (SKP) püsinud Eesti riigivõlg on nüüd hüpanud 10 protsendini SKPst. Selle peamine põhjus ei ole ju mingi saladus: sissemaksed/kohustused Euroopa kriisihaldusmehhanismides EFSF ja ESM ehk siis märksa kehvemas rahalises ja võlalises seisus olevate riikide aitamine. Piltlikult öeldes oleme me võtnud laenu ja andnud selle raha kohe edasi Kreekale või mujale.
Osa võlatõusust on andnud ka keskvalitsuse samm suurendada Eesti Energia aktsiakapitali. Selle raha panust meie majanduse üldisse elavdamisse on aga kahjuks raske hinnata, sest suur osa sellest rahast võetakse sisuliselt käega võetakse Eesti Energiast dividendidena välja.
Aastapäevad tagasi hindas rahandusminister Jürgen Ligi ette, et käesoleva aasta lõpuks kasvab Eesti võlakoormus koguni 12 protsendini SKPst ehk siis paari aasta taguse ajaga võrreldes koguni kahekordseks. Kusjuures oma rahval pole sellest ikka kasu midagi. Oleme justkui istunud pudrukausi ääres ja lusikat liigutanud, kuid kõhtu pole sellest pudrust midagi jõudnud.
Samas on Eestil isegi kõnealuse drastiliselt kasvanud võla puhul endistviisi Euroopa Liidu väikseim riigivõlg. See annab hea võimaluse muuta senist valitsuse jäika laenupoliitikat paindlikumaks ning võtta laenu ühtlasi ka Eestis millegi olulise tegemiseks, et majandust elavdada.
Olgu see siis mõni suur infrastruktuuriprojekt, riiklik kortermajade ehitamise programm või miski muu, mis tööd annaks ning raha kohapeal ringlusse suunaks. Seda enam et teine hea võimalus majanduse elavdamiseks – maksude alandamine – paistab lihtsalt niisama kosuva riigivõla puhul üha ähmasemaks muutuvat.
Autor: 1185-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Poliitika
Hetkel kuum