- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
RM asekantsler: riigivõlga kasvatas euroraha kasutamise laen
Kolmapäevases juhtkirjas viitab Äripäev Eurostati avaldatud riikide võlakoormuse statistika ekslikule käsitlusele. Diskussioon ja ekspertide nõuanded riigi võlakoormuse üle on kahtlemata teretulnud. Selleks, et arutelu oleks konstruktiivne, peavad aga faktid olema õiged, selgitab rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.
Nagu rahandusministeerium ja ka statistikaamet on mitu korda varem teatanud, mõjutas 2012. aastal valitsussektori võlakoormuse kasvu 10 protsendini SKPst kõige enam Euroopa Investeerimispanga (EIB) krediidilimiidi kasutamine teedeehituse ja struktuurivahendite kaasfinantseerimiseks. Euroopa Investeerimispangalt võetud 385 miljoni euro suuruse laenu mõju oli 2,3% SKPst.
EIB laen aitas katta eurorahade kasutamiseks ettenähtud omaosalust. Mäletatavasti oli just välistoetuste kiirendatud kasutuselevõtmisel oluline osa Eesti majanduse elavdamisel ja kriisist taastumisel. Ehk siis tegi valitsus just seda, mida Äripäeva juhtkirja lõpp soovitab tulevikuks: „…võtta laenu ühtlasi ka Eestis millegi olulise tegemiseks, et majandust elavdada.“
Teiseks oluliseks võlakoormuse mõjutajaks oli tõepoolest Euroopa Finantsstabiilsuse Fond EFSF, mis suurendas keskvalitsuse võlakoormust 2012. aastal 355 miljoni euro võrra ehk 2,1% võrra SKPst. Siin peab aga rõhutama, et tegemist on garantiikohustusega. Eesti on andnud Kreeka, Portugali ja Iirimaa toetusprogrammide alusel EFSFi poolt antud riikidele laenatavatele summadele garantiid, mis proportsionaalselt kajastuvad arvestuslikult meie võlakoormuses. Seega ei oleks selle summa arvelt saanud rahastada ka midagi muud.
Eelmisel aastal tööle hakanud ESMi väljastatavad laenud ei mõjuta aga riigi võlakoormust kuidagi, kuna tegu on iseseisva organisatsiooniga nagu IMF. Samuti ei mõjutanud mullu võlakoormuse kasvu Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine, vastav finantseerimistehingu tegi riik likviidsusreservi arvel.
2013. aastal suureneb valitsussektori võlakoormus peamiselt tulenevalt EFSFi mõju mõningasest suurenemisest (EFSF uusi programme enam ei rahasta, kohustused on juba võetud), moodustades 10,2% SKPst. Seejärel hakkab võlakoormus jälle vähenema, ulatudes 2017. aastal 8,3%ni SKPst.
Autor: Peep Talimaa, Ivar Sikk
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele