RM asekantsler: riigivõlga kasvatas euroraha kasutamise laen
Kolmapäevases juhtkirjas viitab Äripäev Eurostati avaldatud riikide võlakoormuse statistika ekslikule käsitlusele. Diskussioon ja ekspertide nõuanded riigi võlakoormuse üle on kahtlemata teretulnud. Selleks, et arutelu oleks konstruktiivne, peavad aga faktid olema õiged, selgitab rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.
Nagu rahandusministeerium ja ka statistikaamet on mitu korda varem teatanud, mõjutas 2012. aastal valitsussektori võlakoormuse kasvu 10 protsendini SKPst kõige enam Euroopa Investeerimispanga (EIB) krediidilimiidi kasutamine teedeehituse ja struktuurivahendite kaasfinantseerimiseks. Euroopa Investeerimispangalt võetud 385 miljoni euro suuruse laenu mõju oli 2,3% SKPst.
EIB laen aitas katta eurorahade kasutamiseks ettenähtud omaosalust. Mäletatavasti oli just välistoetuste kiirendatud kasutuselevõtmisel oluline osa Eesti majanduse elavdamisel ja kriisist taastumisel. Ehk siis tegi valitsus just seda, mida Äripäeva juhtkirja lõpp soovitab tulevikuks: „…võtta laenu ühtlasi ka Eestis millegi olulise tegemiseks, et majandust elavdada.“
Teiseks oluliseks võlakoormuse mõjutajaks oli tõepoolest Euroopa Finantsstabiilsuse Fond EFSF, mis suurendas keskvalitsuse võlakoormust 2012. aastal 355 miljoni euro võrra ehk 2,1% võrra SKPst. Siin peab aga rõhutama, et tegemist on garantiikohustusega. Eesti on andnud Kreeka, Portugali ja Iirimaa toetusprogrammide alusel EFSFi poolt antud riikidele laenatavatele summadele garantiid, mis proportsionaalselt kajastuvad arvestuslikult meie võlakoormuses. Seega ei oleks selle summa arvelt saanud rahastada ka midagi muud.
Eelmisel aastal tööle hakanud ESMi väljastatavad laenud ei mõjuta aga riigi võlakoormust kuidagi, kuna tegu on iseseisva organisatsiooniga nagu IMF. Samuti ei mõjutanud mullu võlakoormuse kasvu Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine, vastav finantseerimistehingu tegi riik likviidsusreservi arvel.
2013. aastal suureneb valitsussektori võlakoormus peamiselt tulenevalt EFSFi mõju mõningasest suurenemisest (EFSF uusi programme enam ei rahasta, kohustused on juba võetud), moodustades 10,2% SKPst. Seejärel hakkab võlakoormus jälle vähenema, ulatudes 2017. aastal 8,3%ni SKPst.
Autor: Peep Talimaa, Ivar Sikk