Prügipõletus annab säästu ja suurendab eksporti

Keskkonnakaitse kõrval suurendab prügipõletus eksporti ja mõjub hästi eestimaalaste rahakotile.Vastus viimasel ajal kõlanud emotsionaalsele küsimusele, miks on eesti jäätmetele tarvis lisa tuua välismaalt, on väga lihtne – see on kasulik.

Et paljudes lähiriikides napib segaolmejäätmete töötlemise võimekust, avas energiaploki valmimine Eestile uue ekspordiakna. Saame müüa jäätmete keskkonnasõbralikku käitlusteenust teistelegi. Sarnane mudel on kasutusel ka Rootsis, kus on jäätmejaamu märksa enam kui riigis prügi tekib, ning sel moel teenib Rootsi näiteks Suurbritannia ja Soome jäätmete käitlemise eest head raha.

Võidukohti on enamgi. Juba enne jäätmeploki käivitumist vähenesid Eesti perede prügiveoarved, sest ploki valmimine tõi jäätmekäitlusturule seniolematult tiheda konkurentsi ning prügi kasutamine energia tootmiseks on selle prügilasse ladestamisest soodsam. Jäätmete lõppkäitluse arvelt säästavad inimesed igal aastal kokku umbes 3,3 miljonit eurot.

Tallinna ja Maardu elanike jaoks tõi jäätmeplokk kaasa teisegi positiivse arengu. Kuna jäätmetest toodetud soojus on senisest umbes neljandiku võrra soodsam, säästavad elanikud iga-aastaselt küttekuludelt veel teist samapalju, ca 3,5 miljonit eurot. Seega ainuüksi odavama prügikäitluse ja alanenud soojuse hinna tõttu võidavad inimesed jäätmeploki valmimisest ligi 7 miljonit eurot aastas.

Paraku ei toimi Eesti jäätmekäitlusturg veel nii, nagu peaks. Seetõttu eelistatakse hoolimata elanike huvidest ja säästuvõimalusest mitmes piirkonnas jätkuvalt jäätmeid prügilasse tampida. Selle maksab kinni tarbija.

Ei ole saladus, et jäätmeturg on uutele tulijatele suletud ja koondunud valdavalt üksikute jäätmekäitluskontsernide kätte, kellel on võimekus nii jäätmeid koguda kui käidelda, ning kellel puudub huvi prügi ladestamisest loobuda. Lisaks sõltuvad jäätmetarned suuresti omavalitsuste korraldavatest hangetest, mistõttu võib tulla ette perioode, kus Eesti prügi ei ole energiatootjate jaoks kättesaadav ning see suundub põletusahju asemel hoopis prügilasse.

Need on ühtlasi praktilised põhjused, miks meil majandusliku kasu kõrval on vaja jäätmeid põletamiseks naabritelt juurde tuua. Lõviosa prügist saame õnneks siiski Eestist ja välisprügi oleme pidanud sisse tooma vaid umbes 4% ulatuses.