• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maris Lauri: odavlahendused ei kasvata maksuraha

    Maksude tasumata jätmine on üks suuremaid peavalusid igale valitsusele. Tõenäoliselt on võimatu tagada, et kõik maksud sendi pealt makstud saaksid, kuid pole olemas valitsust, mis lepiks sellega, et oluline osa maksutulust laekumata jääb. Omaette küsimus on aga, kas näiteks üle tuhandeeuroste arvete deklareerimine aitab kaasa maksude paremale maksmisele, kirjutab majandusanalüütik Maris Lauri.

    Maksude paremaks laekumiseks on vaja, et maksude maksmata jätmine oleks maksumaksjale selgelt ja arusaadavalt kahjulikum kui nende tasumine. Kuidas riigi jaoks positiivne tasakaal saavutatakse, on riigi ja ühiskonna valikute, aga ka üldise mentaliteedi küsimus. Mõnes riigis on inimesed seaduskuulekamad ning maksud makstakse korralikult ära olenemata sellest, millised maksuametipoolsed sanktsioonid on. Tavaliselt on siiski hirm karistuse ees see, mis paneb maksumaksjaid oma kohustusi täitma, kuid kardetakse ka ühiskonna hukkamõistu.
    Jättes kõrvale põhimõttelised maksude tasumisest keeldujad, on maksupettuste põhjuseks ikkagi asjaolu, et saadav kasu on petturite hinnangul suurem võimalikust kahjust ja maksukulust. Maksupetturluse vähendamiseks tuleks seega nihutada maksutasumise n-ö tasakaalupunkti ehk muuta maksude mittemaksmisega vahelejäämine kulukamaks ja tõenäolisemaks. Esimene tähendab lihtsalt karmimaid karistusi.
    Kuid millised on vahelejäämise tõenäosused? Ilmselt mitte piisavalt kõrged, vähemalt märkimisväärse osa inimeste jaoks (ettevõtete juhid ja omanikud on ju ka inimesed). Kas plaanitav üle tuhandeeuroste arvete deklareerimine maksuametile seda tõstab? Võib-olla tõstab, aga võib-olla mitte.
    Majandusanalüütik Maris Lauri arutleb maksude maksmise ja maksutulude paremaks laekumiseks kavandatavate muudatuste üle pikemalt tänase Äripäeva paberväljaandes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
USA börs alustas nädalat tõusuga
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".