Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik, kuula ikka ettevõtjate nõu
Eesti on paljuski „õhuke riik“, mis nõuab efektiivset toimimist ning oma kodanike kaasamist meid kõiki puudutavate otsuste tegemisel. Paraku kippus riigieelarvega seotud seadusemuudatuste väljatöötamisel ja esitlemisel riik käituma läbi rahandusministeeriumi risti vastupidi, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat.
Riigieelarve tasakaal on oluline, kuid sõiduautode puhul kavandatud käibemaksumuudatuste mõju Eesti majandusele ei olnud rahandusministeerium põhjalikult analüüsinud. Samal ajal on muudatuste tegemisel eeskujuks võetud Soome ja Läti puhul olemas selgelt negatiivsed signaalid.
Eeskujuliku maksukäitumisega Soomes lootis riik saada lisaraha 90 miljonit eurot, kuid kaotas loodetud tulu asemel 200 miljonit automüügikäibe languse tõttu. Lätis algas kallimate autode soetamine ning ka arvele võtmine Eestis ja selle tulemusena jäävad Lätis kõik vastavad maksud laekumata. 2013. a on registreeritud sel moel 440 autot, järgmisel aastal see number hinnanguliselt kahekordistub, ulatudes ligi tuhande autoni.
Riigikogu rahanduskomisjonis peetud avalikul arutelul tõid ettevõtjad välja hulga probleeme planeeritavates seadusemuudatustes. Inimesed, kes võtavad iga päev vastu oma ettevõtte tegevust puudutavaid otsuseid, oskavad vajadusel olla head nõuandjad ka riigile. Sellest annab tunnistust ka muudatuste praegu menetlusest väljaarvamine.
Augud riigieelarves ei ole tekkinud täna ega eile. Riik on kaua tolereerinud maksupettusi erinevates valdkondades, sh käibemaksuskeeme. Autosektoris on AMTEL juhtinud rohkem kui aasta jooksul eri ametkondade tähelepanu tõsistele probleemidele, mis kajastuvad ka riigieelarves. Esimesed konkreetsed sammud on nüüdseks tarbijakaitseamet, maanteeamet ning maksu- ja tolliamet teinud. Loodetavasti saadab neid edu, asjad liiguvad paremuse poole ning paljude ettevõtjate usk riigi võimekusse ja aususesse taastub.
Riik peakski enam panustama ühiselt koos ettevõtjatega seadusandluse puuduste kõrvaldamisse ning võrdsete tingimuste loomisse ettevõtluses, mitte üritama lisamaksustada neid, kes juba täna maksavad lõviosa maksudest.
Seni on Eesti olnud suhteliselt edukas riik. Meil on paljud protsessid väga lihtsad ja loomulikud koos igakülgse vabadusega nii isiklikul kui ka ettevõtluse tasandil. Me ei ole aga veel nii jõukad, et kehtestada kõik rikaste riikide maksud, sest paraku ei ole Eestis välja kujunenud keskklassi, kes suudaks kanda suurt maksukoormat. Ka ettevõtluses puudub meil täna jõukas keskklass: enamik ettevõtteid on väike- ja mikrofirmad, keda planeeritud muudatused oleksid eriti valusalt löönud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.