Indrek Prants • 26. november 2013 kell 4:47

Indrek Prants: majanduskasvu nimel võib laenata

Riigi laenuvõtmine on positiivne, juhul kui see täidab muuhulgas ka eesmärki, mis on elanikkonna säästudele suurema tootluse pakkumine. Seeläbi oleks võimalik rahva jõude seisvat raha kasutada riigi majanduskeskkonna parandamiseks. Riik oleks garandiks. Säästude kaotamise oht kaoks ning emotsionaalses plaanis võiks see vähendada ka riigi ja rahva teineteisest eemaldumist, mis viimastel aastatel üha valjemini teemaks on tõusnud.

Riigil peaks olema selge ning ühiskondliku aktsepti saanud prioriteetide nimekiri, mille peale laenuraha kulutada. Kindlasti on võimalik leida tasakaal tulevikus selgeltmõõdetavat kasu toovate ning riigi taristutele kulutatavate vahendite vahel. Vajalikud on mõlemad suunad. Majanduse elavdamiseks on laenu võtmine on mõistlik.

See ei tähenda, et riik sekkub majandusse. Õigemini, ta küll sekkub, kuid selle eesmärk on ettevõtjatele võimalikult konkurentsivõimelise ning viljaka keskkonna loomine.

Kui riigi laenamise tulemusel paraneb Eesti ettevõtluskeskkond, asutatakse uusi ärisid, luuakse uusi töökohti, mis omakorda suurendavad riigi maksutulu, millest siis makstakse tulevikus pensione ning peetakse ülal kogu sotsiaalsüsteemi, siis see ei lähe vastuollu Eesti liberaalse majanduse kuvandiga ning teenib kõikide ühiskonnagruppide huve ettevõtjatest koduperenaiste ning pensionärideni välja.

Kindlasti on oht, et laenamine (loe: riigi võlakirjade väljalaskmine) võib tulevastes rohkem vasakule kaldu olevates valitsustes tekitada ahvatluse kasutada laenuraha ka jooksvate kulutuste otseseks katmiseks.

Kui riik laenaks raha näiteks spetsiaalselt loodud fondi, mis sihtotstarbeliselt ning läbipaistvalt seda raha siis ettevõtluskeskkonna parendamiseks kasutab, siis see võiks ka vähendada ohtu, et raha hakatakse otsekulutuste katmiseks kasutama.

Hetkel kuum