Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus kinnisvarabuum lööb valusalt

    Uus kinnisvarabuum tuleb kindlasti. Ainult me ei tea, millal see tuleb. Veel vähem teame, kui kaua see kestab. Kuid võime olla kindlad, et see lõpeb taas kord valusalt. Seega uut buumi tuleb võtta ohuna, mitte võimalusena, kirjutab EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas.

    Eestis praegu toimuvat võib iseloomustada mitte kui uut kinnisvarabuumi, vaid kui kohati liiga kiiret taastumist kriisist. Tallinnas vahetab kuus omanikku keskmiselt kolm korda suurem arv kortereid, kui turupõhjas – jaanuaris 2009. Hindade kohta teame vähem, aga trend näitab hindade kasvu. Hindade kasv on riigi lõikes ebaühtlane, kasv koondub demograafiast tulenevalt Tallinna. Laenuvõimelisi uusi kliente on täna kordades vähem kui aastatel 2004-2007. Samas liiga kiiret hindade kasvu tuleb vaadata ohuna, mitte võimalusena.
    Iga kriisi lahendus on seeme järgmise kriisi tekkeks. Praegu on globaalses pildis olnud illusoorseks lahenduseks keskpankade pretsedenditu sekkumine nii ülimadalate intressimäärade kui ka massiivse rahapakkumise suurendamise kaudu. Mööduva kriisi lätted paiknesid USA eluasemeturul, mis pööras langusesse 2006. aasta esimesel poolaastal. Euroopasse jõudsid kriisiilmingud augustis 2007 ning edasisi doominokivide langemisi teame me kõik. 
    Kui vaadata, mis toimub täna USA eluasemeturul, siis maailma kõige olulisem kinnisvaraindeks, S&P/Case&Schiller 20 suurlinna eluaseme hinnaindeks näitab kiiret hindade kasvu, mis on samas tempos buumiaegsete näitajatega. Selles olukorras jätkab USA Föderaalreserv (FED) senist rahatrüki ja madalate intresside poliitikat, kuna reaalmajandusnäitajad, inflatsioon ja tööpuudus ei anna justkui veel õigustust rahapoliitika muutusteks. 
    Euroopa on käitunud tavapäraselt konservatiivsemalt kui Ameerika. Kuid imeodavad intressimäärad on siinpool Atlandi ookeani uinutamas meidki. Me oleme kõik kollektiivselt unustamas, et aastal 2008 oli 6-kuu EURIBOR ca 5%. Oleme võtmas endale baasstsenaariumiks, et see intressimäär peabki olema kümme korda madalam ehk 0,5%. See on väga ohtlik ja petlik mõtteviis, mis lühiajaliselt tõstab kinnisvara hinda, kuid tekitab pikaajalise, kuhjuva probleemi.
    Lisaks ujuvale intressimäärale on võrreldes kriisiaastatega oluliselt langenud ka pankade intressimarginaalid. Pangajuhid räägivad täie õigusega kallinevast rahahinnast regulatsioonide kasvu ja Basel III nõuete tõttu, kuid praktikas on marginaalid viimastel aastatel ainult langenud. Saame näha, mis mõju on marginaalidele olukorras, kui Euroopa Keskpank peaks kehtestama kommertspankadele negatiivse deposiidimäära.
    Kui Ameerika eluasemeturg mõjutab Euroopat alati viivitusega, siis eestlastena peaksime eeskätt huvituma Põhjala turust. Järjest häälekamalt räägitakse eluasemehindade liiga kõrgest tasemest nii Norras kui Rootsis, vähem Soomes. Selge on see, et viimasel kahekümnel aastal toimunud kasvu ressursid on ammendunud ning õigustatud on küsimus, kas Põhjala eluasemeturg võiks olla ajaloos esimene näide, kus kinnisvarahinnad stabiliseeruvad ajaloolisel kõrgtasemel. Selles julgen ma kahelda.
    Vabas turumajanduses pole kinnisvarahinnad poliitiliselt juhitavad. Samas maailma suurima varaklassi - eluaseme kinnisvarahindade stabiilne ja mõõdukas kasv on ka poliitiliselt igati sobilik. Oma kodu on paljude leibkondade kõige olulisem vara. Kinnisvarahindade kasv loob elanikkonnas arvamuse justkui pidevalt kasvavast jõukusest ning suurendab seeläbi eratarbimist, mis on arenenud majanduse üks põhimootor.
    Kõik see on lühiajaliselt meeldiv, kuid tekitab samuti pikaajalise kuhjuva probleemi. Kinnisvarahindade kasvu saavad ohjata mitte valitsused, vaid keskpangad, kes võivad kommertspankadele kehtestada näiteks laenu maksimumpiire võrreldes turuväärtusega, nagu seda tegi Rootsi keskpank 2010. aasta sügisel.
    Autor: Viljar Arakas, Peep Talimaa
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.