Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas tõstame sotsiaalmaksu 38 või 39 protsendini?

    Pärast pensionikassa reservi ammendumist 2010. aastal pole sotsiaalmaksutulud suutnud Eestis pensionikindlustuse kulusid katta. Muudest maksutuludest on kulunud pensionideks üle miljardi euro, tänavu on plaanitud sealt võtta umbes 363 miljonit, kirjutab Äripäeva börsitoimetuse juht Raivo Sormunen.

    Tasakaalu saamiseks tuleks tõsta sotsiaalmaks 38-39 protsendini. Aga kas me seda tahame, kui Eesti tööjõumaksud on juba praegu Euroopa Liidus ühed kõrgemad ning konkurentsivõime hoidmiseks peaks kulud järk-järgult pigem alla saama.
    Mida siis teha, et sotsiaalmaks ei tõuseks? Esiteks tuleb kaasata tööjõuturule nii palju kohalikke inimesi kui võimalik. 2014. aasta alguse seisuga oli läinud ennetähtaegselt pensionile tervelt 23 000 inimest, samas oli vanaduspensioni edasi lükanud kõigest 1247 inimest.
    Ennetähtaegne pensionileminek tuleks muuta märksa ebameeldivamaks ja pensionipõlve edasilükkamine ahvatlevamaks. Sama oluline on ka pensioniea edasilükkamise atraktiivsuse jõulisem teadvustamine. Kolm aastat pensioniea edasilükkamist annab tervelt kolmandiku võrra suurema pensioni, seda on üle 100 euro kuus. Sellise pensionilisa saamiseks tuleks koguda II pensionisambasse ligikaudu 25 000 eurot.
    Teiseks tuleks anda inimestele suurem vabadus valida, kus, millal ja kui palju töötada, ning võimaluse korral pakkuda nn ajutisi tööotsi. Heaks näiteks võib tuua ka Äripäeva enda, kus kümnest töötajast neli töötab osalise koormusega.
    Eakamate tööletoomise eelduseks on eluea, eeskätt tervena elatud elu pikendamine. Eesti meestel on viimane näitaja kõigest 53 aastat, samas norrakatel 73 ehk 20 aastat kõrgem! Paremale tervisele aitab kaasa kehalise aktiivsuse tõstmine. Seega erisoodustusmaksu kaotamine töötaja sportimiseks tehtud kulutustele või paarisajaeurone maksuvabastus sportimiseks tehtud kulutustele aastas oleks algatuseks hea samm.
    Reform ajas uppi. Algul mainitud pensioniraha defitsiidi tekitajaks on enam kui kümne aasta eest käivitunud pensionireform, mis suunab ainuüksi tänavu pensionifondidesse 245 miljoni euro eest sotsiaalmaksutulu. See on rekordiline summa, ületades mulluse laekumise 67 miljoni võrra.
    II samba eduka müügi taga oli mäletatavasti riigipoolne lubadus isikustada osa sotsiaalmaksust ning suunata see fondidesse. See ongi löönud praeguseks pensionikindlustuse kulud uppi. Kui poleks rahvale aga "präänikut" lubatud, oleks II pensionisammas praegu samasuguses nutuses seisus kui III pensionisammas, kus pensionisääste praktiliselt pole. 
    Rahakogumist fondidesse ei saa samas peatada, sest elanikkonna vananemine jätkub ning tööealistel läheb pensionäride ülalpidamine üha keerulisemaks. Oleks hea, kui riik suudab pikas plaanis riikliku pensioni ostujõudu praegusel tasemel säilitada. Seega on pensionideks vaja tulevikus kindlasti lisaraha ja II sambasse kogunenud 1,8 miljardit eurot hakkab juba mõningast kindlust looma.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: keskmine palk jätkab rallit
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soomlase ostujõud prantsatas 2009. aastasse
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Erdogani võit kergitas Istanbuli börsi ja viis Türgi liiri rekordmadalale
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Milline on ettevõtte tulevikukindluse valem?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Maxima laenab pankadelt 100 miljonit
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Eesti parim juht hankis USAs oma idufirma jaoks teedeehitusäri salainfot
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.