Majanduslangust ravib rahasüst ehitusse

Ehitusse suunatud raha vähenemise peamine objektiivne põhjus on see, et eelmise perioodi Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid said suures osas eelmisel aastal kasutatud ning uue perioodi omad ei ole veel avanenud. Majandusministeerium on lubanud, et kui need avanevad, siis meie teeme oma töö väga kiiresti, et hiljemalt uue aasta alguses saaks neid vahendeid kasutada. Muuhulgas on hea sõnum see, et need summad, mis lähevad majade renoveerimisse, on kolm korda suuremad kui varem.

Mis puudutab ehituse elavdamist ja töökohtade loomist, siis võib-olla peaksime mõtlema, kuidas ja mida saaks Eesti riik veel enamat teha. Kas oleks mõtet näiteks investeerida samuti oma ehitussektorisse, nagu on teinud meie lähiriigid, kui majandusel ei ole rõõmsamad ajad. Kui riigil on head ajad, siis peaks riik raha kõrvale panema ja mitte konkureerima erasektoriga, ja kui on halvad ajad, siis peaks kõrvale pandud raha investeerima.

Siit koorubki ühtlasi mõte, et Eestis ei ole üüriturg korralikult käima läinud. Vaja on hoogu juurde anda, sest see aitaks noortel peredel ja ka eakamatel leida soodsamaid kortereid. See hoiaks inimesi Eestis ning elavdaks majandust tervikuna. Mul on plaan üüriturgu puudutava töögrupi töö tulemusena tulla välja ettepanekutega, milline võiks olla Eestile jõukohane ja mõistlik lahendus.

Sellest võidaksid kõik inimesed, kaasa arvatud töökohtade tekke näol. Olen alati öelnud, et me peame tegema kõik võimaliku ning vaatama lahtiste silmadega ringi, kuidas turgutada ja elavdada majandust sellisel moel, et inimesed saaksid siin hea tasuga tööd. Sest Eesti ei ole riik, kuhu meelitada odavat tööjõudu, ja ei ole ka tulevikus seda.

Autor: Peep Talimaa, Urve Palo