Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hotellid tulevad vene turistide vähenemisega toime
Meie hotellimajandus on palju panustanud Venemaa suunale, kuid samas ei ole unustatud teisi lähiturge. See aitab toime tulla ka vene turistide arvu kahanedes, kirjutab hotellide London ja Pallas juht ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse esimees Verni Loodmaa.
Venemaa turistide arvu
5protsendilist langust näidanud majutusstatistika on tekitanud küsimusi Eesti hotellimajanduse jätkusuutlikkuse kohta muutunud oludega Euroopas. Tõdemused teemal „mis teil viga, teil ju majad kogu aeg vene turiste täis“ on asendunud küsimusega „kuidas edasi, kas saate ikka hakkama?“.
Saame küll. Seda enam, et Eesti turismitööstus tervikuna ning sealhulgas ka hotellid ei ole turundus- ja müügitegevuses oma korvi ainult Venemaalt pärit mune korjanud. Jah, sellele suunale on palju panustatud, kuid samas ei ole unustatud ka teisi lähiturge ning just need turud (Soome, Läti) leevendasid märtsikuist turistidevoo vähenemist idanaabri juurest.
Hoolimata kesisest märtsist võib aasta esimest kolme kuud ootuspäraseks lugeda, mida iseloomustab mõõdukas kasv nii hotellitubade täituvuses kui ka keskmises toa müügihinnas. Senisest väiksemat kasvu ennustavad meie piirkonnale ka Rahvusvahelise Turismiorganisatsiooni UNTWO analüütikud, kes prognoosivad Eestile turistide kasvu 2,5% aastas.
Riigikogus möödunud aastal heakskiidu saanud turismi arengukava aastateks 2014–2020 näeb ette ööbimiste arvu kasvu prioriteetsetelt turgudelt (Soome, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Saksamaa, Suurbritannia) ca kolmelt miljonilt ööbimiselt pea nelja miljonini aastaks 2020. Suurimat kasvupotentsiaali eeldab arengukava (ca 700 000 ööbimist) just Venemaa suunalt.
Ka eelmisel nädalal oli hulk EHRLi liikmeshotellide esindajaid Moskvas, et lõpptarbijatele suunatud messil MITF tutvustada Eesti heatasemelisi hotelle ning meie toidukultuuri parimaid palasid. Eks kinnitab seegi asjaolu arusaama, et hotellipidajatel on usk võetud suuna õigsusesse ja pikemas ajaplaanis ootus turistidevoo kasvu Venemaa suunalt.
Tagasilöögid ja mahtude vähenemine on majanduselu üks osa. Erandiks ei ole siin turismitööstus tervikuna ega ka majutusteenust osutavad ettevõtted. Meil ongi juba viimasel ajal hakanud liigselt juurduma arusaam, et hotellisektor tuleb muredeta toime. Probleeme nagu polekski, ehitad hotelli ja turistid koos rahakotiga muudkui tulevad, hinnast hoolimata.
Nii lihtne see muidugi ei ole ning (hinna)tundliku tegevusala keerukust oskavad kõige paremini hinnata oma töösse pühendunud hotellipidajad. Küll nemad juba teavad, kui haavatav see tööstusharu on. Statistikaameti tabelid vaid kinnitavad seda.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.