• Jaga lugu:

    Süsteemi muutmise asemel tuleb maksud kokku korjata

    Maksunduse vallas on eeskätt oluline, et riik tooks kõigi käest maksud ära, mitte ainult suurettevõtetelt, kirjutab ASi Toftan tegevjuht Martin Arula.

    Eesti maksusüsteemi muutmisel ei oleks positiivseid tagajärgi, ilmselt ei muutuks riigi maksulaekumises mitte midagi. Ettepanekud, mis tegelevad olemasoleva vähese ümberjagamisega, ei too riigikassasse lisa.
    Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine võib küll tähendada osa inimeste olukorra marginaalset paranemist, aga ei juuri välja suurimat probleemi – miks on meie inimeste palgad nii madalad. Miks on väike-, aga ka teiste ettevõtjate hulgas nii palju miinimumpalga maksjaid? On see äriline saamatus või lihtsalt maksude mittemaksmine? Mõlemad ilmselt. Tulumaksuvaba miinimumi suurendades ei aita me tööinimest, vaid pikendame äriheidikute agooniat.
    Esiteks on maksunduse vallas oluline, et riik tooks kõigi käest maksud ära, mitte ainult suurettevõtetelt. Meeletul hulgal on Eestis ettevõtteid, kes osutavad teenuseid ja müüvad kaupu, aga majandusaasta aruande kohaselt ei tööta neis ühtegi inimest või töötavad inimesed miinimumpalgaga. Neile ettevõtjatele ei ole keeruline järele minna. Tähendagu see kas või mõne ettevõtte kadumist.
    Käibemaksupettused on teine suur riigi raha kadumise koht. Käibemaksupätid liiguvad sektorite vahel igavesti, kui ei likvideerita juurpõhjust – käibemaks ei tohi sattuda müüja kätte, välja arvatud ahela lõpus ehk jaekaubanduses. Kahjuritõrjeks maksupetturite seas piisab, kui kehtestada kõigile kaupadele ja teenustele Eestis pöördkäibemaks. Kui seda ei tehta, jääme ka edaspidi lugema uudiseid petuskeemidest ning kokku arvama kümnetes miljonites kahjusid, rääkimata avastamata käibemaksupettustest.
    Kolmandaks - praeguse majanduskorra ja konkurentsivõime huvides ei ole piiritleda alampalka, ometi seda tehakse. Kodanike heaolu seisukohalt küsiks küll, miks on võimalik Eestis maksta 355 eurot palka kuus ja kellele on see kasulik. Tõstkem see elamisväärsemale tasemele, sidudes alampalga keskmise palgaga, näiteks 75% keskmisest palgast. Sundigem ettevõtjaid saama hakkama kõrgemate palgakuludega.
    Olen päri, et erisused käibemaksus tuleb kaotada. Astmeline tulumaks kombinatsioonis tänase selektiivse maksukorjamisega toob kaasa osa ettevõtjate täiendavad maksude varjamised ning nuhtleb korrektseid ja tootlikke ettevõtteid ja inimesi.
    Põhjamaade inimesed pole jõukad mitte selle pärast, et oskavad kõrgeid makse hästi laiali jagada, vaid selle pärast, et on aastaid teinud tootvat tööd oma maa- ja loodusvaradega ning niimoodi riiki jõukuse toonud. Maksud ja nende ümberjagamine teevad jõukaks vaid neid, kes tõelisi väärtusi ei loo.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.