• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Harju Elektri käive tõusis, kuid kasum langes

    Harju Elektri tehas Keilas.Foto: Raul Mee, Äripäev

    Harju Elektri käive kasvas esimeses kvartalis üle 13protsendi, kuid ärikasum tegi pea 50protsendilise languse.

    Firma esimese kvartali müügitulu oli 10,9 miljonit eurot, mis on 13,3% rohkem kui mullu samal ajal. Puhaskasum ulatus 0,01 miljoni euroni võrreldes 0,371 miljoniga aasta eest. Emaettevõtte omanike osa moodustab sellest vastavalt 0,016 ja 0,391 miljonit.  
    „Esimene kvartal oli mõjutatud tavapärasest sesoonsusest.Kontserni tulemustele lisandus konsolideerituna Finnkumu Oy, kuid võrreldavalt eelmise aastaga ei konsolideeritud enam ASi Draka Keila Cables kasumit,“ teatati aruandes.
    Möödunud aasta esimeses kvartali konsolideeris kontsern sidusettevõttest AS Draka Keila Cables kasumit 0,324 miljonit eurot. Ettevõte müüdi mullu maha.
    Harju Elektri teatel toimus  esimeses kvartalis müügitulude kasv pea kõigi toodete ja teenuste osas. Enam kui 91% müügitulust saadi elektriseadmete müügist, mis aruandekvartalis suurenes 14%.  Kontserni toodetest ja teenustest realiseeriti Eestist väljapoole 72%, mis on rohkem kui aasta eest. Soome müüdi aruandekvartalis 56% firma toodetest ja teenustest. Samas langesid Eesti segmendi müügitulud 11,2%.
    "Eesti segmendi langus oli tingitud peamiselt Eesti Energia lepingujärgse tellimusmahu täitmata jätmisest," kommenteeriti aruandes.
    Harju Elektri äritegevuse kulud kasvasid esimeses kvartalis aastaga 14,3%. „Müüdud toodete ja teenuste kulu suurenes kiiremas tempos kui müügitulu, mistõttu vähenes brutokasumi marginaal võrreldava perioodi näitaja suhtes 2,1 protsendipunkti võrra,“ teatas juhtkond aruandes. Firma brutokasum jäi aastaga põhimõtteliselt samale tasemele ja ulatus 1,7 miljonile eurole ning brutokasumi marginaaliks kujunes 15,5%.
    Aruandekvartali ärikasum langes aga mulluselt 0,056 miljonilt eurolt 0,029 miljonile eurole. Ärirentaabluseks kujunes 0,3% ja ärirentaabluseks enne kulumit 3,5%.
    Üldhalduskulud olid võrreldava perioodi näitajast 0,049 miljonit eurot suuremad. Kontserni varade maht suurenes aasta esimese kolme kuuga 5,3 miljoni euro võrra ja kasvas võrreldava perioodi suhtes 4,2 miljoni euro võrra 75 miljoni euroni. Kontsern investeeris esimeses kvartalis põhivarasse kokku 1,04 miljonit eurot.
    Tänavu esimese kolme kuu jooksul töötas Harju Elektris keskmiselt 467 inimest, mis oli keskmiselt 27 töötajat rohkem kui mullu samal ajal. Tööjõukulud kasvasid aruandekvartalis 9,7%, 3,1 miljonit euroni.
    Harju Elekter sai aprillis PKC Groupist netodividenditulu 0,651 miljonit eurot, mis lisandub teise kvartali investeerimistegevuse rahavoole.
    23. aprillil allkirjastas firma ka  lepingu Leedu tütarettevõtte UAB Rifas kõigi aktsiate ostuks. Ettevõtte teatel oli UAB Rifas aktsiate omandamine strateegiline otsus, millega kindlustatakse oma positsiooni Leedus ja eksportturgudel.
    Harju Elektri juhatus kutsus 14. maiks Keila Kultuurikeskusesse kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku ning teeb üldkoosolekule ettepaneku maksta 2014. aasta eest aktsionäridele dividendideks 0,15 eurot aktsia kohta, kokku 2,61 miljonit eurot. Aasta tagasi maksti dividende 0,10 eurot aktsia kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.