Rainer Saad • 1. august 2015 kell 21:01

20ndates väldi neid finantsvigu

Säästude kogumine on mõistlik.  Foto: EPA

Richard Branson on öelnud, et iga inimene, eriti ettevõtja peaks läbikukkumist tervitama, kuna see on hea viis õppimiseks ja enda arendamiseks. Kuid rahaasjades saab õppida ka teiste kogemusest ning mida vähem vigu me teeme, seda parem on see meie finantsheaolule.

Järgnevalt on välja toodud üheksa levinumat viga, mida inimesed teevad enda 20ndates eluaastates. Väldi neid, siis tulevad 30ndad veel ilusamad ja jõukamad.

1. Ära võta õppelaenu kergekäeliselt. Võlg on võõra oma ja see on siililegi selge, kuid kergekäeliselt saadud õppelaenule ei pööra noored nii suurt tähelepanu kui peaks. Õppelaen on aga üks peamisi põhjuseid, mis takistab noortel inimestel oma vara kasvatada või saada eluasemelaenu. Statistika järgi pole näiteks pooled USA esmakursuslased täpselt teadlikud, kui palju õppelaenu neil on. Kui oled võtnud õppelaenu, siis kas tead täpselt, kui suur see on ja kuidas tagasimaksmine toimub?

2. Eelarve lõhki ajamine. Eelarve on lihtsalt plaan, mis aitab kindlaks teha, et raha läheks ikka sinna, kuhu see peab minema. Plaani koostamine ei peaks olema hirmuäratav asi nagu paljud kipuvad seda nii nägema. Samas võib selle puudumine aga viia isikliku võlakriisini ja olukorda, kus kulud ületavad tulusid. Eelarve koostamine on ka hea viis, kuidas enda raha juhtida. Õpetusi eelarve koostamiseks võib leida internetist, üheks selliseks kohaks on näiteks Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee

3. Ülekulutamine. Kahekümnendad on see aeg, kui lõpetatakse kõrgkool ning asutakse esimesele tõelisele tööle. Esimese palga saamine võib siis tekitada elevust, kuid proovi vältida olukorda, kus satud nn elustiili inflatsiooni. Näiteks kui palk tõuseb, kipuvad seda tegema ka kulutused ning mõnikord võib juhtuda ka nii, et kulutused kerkivad kõrgemaks kui on tulud. Ülekulutused tekivad tavaliselt halbadest harjumustest. Et neid vältida või nendest vabaks saada, tasuks lugeda erinevaid psühholoogilisi nõuandeid, mis on täiesti vabalt kättesaadavad internetist. „Guugeldamine“ on siin võlusõna.

4. Odava eelistamine kvaliteedile. Kui ostad odavamaid ja vähem kvaliteetsemaid asju, säästad küll raha, aga pikemas perspektiivis võib see sulle kulukaks minna. Õpi investeerima asjadesse, millel on väärtus. Need ei pea olema suured ostud, vaid on mitmeid igapäevaseid väikseid asju, mis õigustavad oma väärtust, peavad vastu ning teenivad sind pikka aega.

5. Sa ei tee algust säästmisega. USAs tehti uuring, millest selgus, et 69% inimesi vanuses 18-29 ei omanud sääste. Selles vanuses kiputakse arvama ka, et vanaduspõlv on veel liiga kaugelt ning milleks veel raha kõrvale panna. Tegelikult tuleks hakata juba võimalikult varakult säästma, sest siis on vanaduspõlves kergem.

6. Sa ei tee algust investeerimisega. Investeerimine võib olla üks efektiivsemaid mooduseid, kuidas enda varandust kasvatada ja rikkaks saada. Infot investeerimise kohta on palju ja see, kes otsib, ka leiab. Näiteks on soovitanud investeerimisguru Warren Buffett väikeste kuludega indeksfonde. Võimalusi on palju ja selleks võib saada infot kasvõi oma kodupanga investeerimisnõustajalt, kes aitab sind vastavalt sinu võimalustele.

7. Finantskäekäigu unarusse laskmine. Pangad teevad iga päev atraktiivseid pakkumisi liisingute ja krediitkaartide kohta. Emaspilgul näib see olevat lihtne raha, aga pikas perspektiivis võivad erinevad laenud mõjuda halvasti ja seda juhul, kui tekivad raskused nende tagasimaksmisega. Nagu õppelaenugagi, ei maksaks erinevaid laene lihtsakäeliselt võtta. Sest kui hätta satud, võib see tulevikus raskendada eluasemelaenu saamist, kuna pank hindab sinu mineviku finantskäitumist. Seega, hooli oma finantskäekäigust, sest see näitab väga palju sinu kohta.

8. Reservfondi puudumine. See on probleem, millega seisavad silmitsi tegelikult igast vanusest inimesed. Samas tuleb aru saada reservfondi tähtsusest, sest ootamatused ja õnnetused ei hüüa tulles ja kui ettenägematuteks olukordadeks on pandud raha kõrvale, on see hea.

Auto ootamatu katki minek või meditsiiniline hädaolukord võivad reservfondi puudumisel saada väga kalliteks probleemideks. See võib endaga tuua kaasa võlad, kuna kahjude lahendamiseks tuleb teinekord raha laenata.

See, kui suur peaks reservfond olema, tuleks mõõta elamiskulude järgi. Kõige parem oleks, kui reservfond kataks kuue kuu elamiskulud ära.

9. Kindlustuse puudumine. Lisaks reservfondile, tasuks endale hankida kindlustus, kuna siis on lihtsam tulla toime ootamatute juhtumistega. Kahekümnendates ei mõelda eriti tervisekindlustuse peale, samas võiks. Teatud juhtudel võivad kindlustuse ja reservfondi puudumisel meditsiiniarved väga kõrgeks minna ning see võib su isikliku pankrotini viia.

Ka teised kindlustuse liigid võivad kasuks tulla ootamatuste puhul. Et hädaolukorrad su rahakotti auku ei lööks, hangi endale kindlasti kindlustus.

 

1.       Sa ei tee algust investeerimisega. Investeerimine võib olla üks efektiivsemaid mooduseid, kuidas enda varandust kasvatada ja rikkaks saada. Infot investeerimise kohta on palju ja see, kes otsib, ka leiab. Näiteks on soovitanud investeerimisguru Warren Buffett väikeste kuludega indeksfonde. Võimalusi on palju ja selleks võib saada infot kasvõi oma kodupanga investeerimisnõustajalt, kes aitab sind vastavalt sinu võimalustele.

2.       Finantskäekäigu unarusse laskmine. Pangad teevad iga päev atraktiivseid pakkumisi liisingute ja krediitkaartide kohta. Emaspilgul näib see olevat lihtne raha, aga pikas perspektiivis võivad erinevad laenud mõjuda halvasti ja seda juhul, kui tekivad raskused nende tagasimaksmisega. Nagu õppelaenugagi, ei maksaks erinevaid laene lihtsakäeliselt võtta. Sest kui hätta satud, võib see tulevikus raskendada eluasemelaenu saamist, kuna pank hindab sinu mineviku finantskäitumist. Seega, hooli oma finantskäekäigust, sest see näitab väga palju sinu kohta.

3.       Reservfondi puudumine. See on probleem, millega seisavad silmitsi tegelikult igast vanusest inimesed. Samas tuleb aru saada reservfondi tähtsusest, sest ootamatused ja õnnetused ei hüüa tulles ja kui ettenägematuteks olukordadeks pandud raha kõrvale, on see hea.

Auto ootamatu katki minek või meditsiiniline hädaolukord võivad reservfondi puudumisel saada väga kalliteks probleemideks. See võib endaga tuua kaasa tuua võlad, kuna kahjude lahendamiseks tuleb teinekord raha laenata.

See, kui suurt peaks reservfond olema, tuleks mõõta elamiskulude järgi. Kõige parem oleks, kui reservfond kataks kuue kuu elamiskulud ära.

4.       Kindlustuse puudumine. Lisaks reservfondile, tasuks endale hankida kindlustus, kuna siis on lihtsam tulla toime ootamatute juhtumistega. Kahekümnendates ei mõelda eriti tervisekindlustuse peale, samas võiks. Teatud juhtudel võivad kindlustuse ja reservfondi puudumisel meditsiiniarved väga kõrgeks minna ning see võib su isikliku pankrotini viia.

Ka teised kindlustuse liigid võivad kasuks tulla ootamatuste puhul. Et hädaolukorrad su rahakotti auku ei lööks, hangi endale kindlustus.

Hetkel kuum