Fredy-Edwin Esse • 29. august 2015 kell 8:45

Mida teha, kui intressimäärad tõusevad?

Föderaalreservi esinaine Janet Yellen  Foto: EPA

Juba aastaid on finantsturgudel räägitud ja üritatud prognoosida, millal ometi otsustab USA Föderaalreserv tõsta baasintressimäärasid. Tuleb välja, et ajastus on oluline mitte ainult majanduse seisukohalt, vaid ka investoritele ning suuna saamiseks tasub pöörduda ajas tagasi.

Mais 2013 hoiatas toonane Föderaalreservi (Fed) esimees Ben Bernanke, et tugevnev majandus võib vajada keskpanga likviidsusprogrammi koomaletõmbamist. See tõstatas olulise küsimuse, kuidas tõusvad baasintressimäärad mõjutavad investeerimisportfelle. Hetkel on teema seda olulisem, kuna suur osa eksperte prognoosib, et esimene intressimäärade tõus ligi viimase kümne aasta jooksul võib toimuda juba septembris.

Kuidas peaksid investorid käituma ja mis muutusi tõusnud intressimäärad endaga kaasa võivad tuua? Kuigi maailma suurim majandus tuleb välja 80 aasta suurimast kriisist ja paralleele minevikuga on seetõttu raske tõmmata, siis nii mõndagi võib ikkagi välja lugeda varem toimunust.

Intressimäärade uuringus kirjutab Goldman Sachs Asset Managementi strateegiliste nõustamiste üksuse juht Heather Kennedy Miner, kuidas enamikel juhtudel pole keskpank ega investorid suutnud uue intressitsükli alguses prognoosida tõstmiste kiirust.

1994. aastal kerkis baasintressimäär Fedi enda prognoosidest üle kahe protsendipunkti, ja seda kõigest nelja kuuga pärast esimest tõstmist. Järgmistel tõusutsüklitel 1999. ja 2004. aastal toimus sama areng, kuid väiksema marginaaliga.

Kuidas mõjutab Hiina jüaani devalveerimine Fedi tegutsemist?

Paar nädalat tagasi otsustas Hiina keskpank devalveerida enda rangelt kontrollitud valuutat, mille tulemusel tegi jüaan kahe kümnendi suurima päevase kukkumise Ühendriikide dollari vastu.

Hiinlaste tegutsemine tekitas turgudel spekulatsiooni, et USA Föderaalreserv võib olla seetõttu sunnitud edasi lükkama esimest baasintressimäärade tõstmist viimase kümnendi jooksul. Dollari tugevus suuremate valuutade vastu on viimastel kvartalitel kahjustanud Ühendriikide eksporti ning praegu käib Fedi sees elav arutelu baasintressimäärade tõstmisest, sest see mõjutab otse ka dollari vahetuskurssi teiste valuutade suhtes.

Teiste riikide keskpangad võivad järgida hiinlaste käitumist ja devalveerida enda valuutad mingil määral, et toetada oma riigi eksportööre, ja see võib kahjustada veelgi suuri USA ettevõtteid. Kui Fed tõstab intressimäärasid, siis dollar tõenäoliselt tugevneb ja see võib olla otsustava tähtsusega, sundides Föderaalreservi lükkama intressimäärade tõstmine tulevasse aastasse algselt planeeritud septembri asemel.

Teine variant on, et Föderaalreserv tõepoolest alustab baasintressimäärade tõstmisega septembris, aga dollari suhteline tugevus sunnib neid veidi hoogu maha võtma. Seetõttu võib oodata ka, et Fed alustab tõstmist, kuid venitab selle ajaperioodi pikemaks, kui algselt planeeritud.

Vaadates aktsiaturge, siis väärtpabereid on intressimäärade tõstmised üldjuhul soosinud. Aastatel 1994, 1999 ja 2004 alanud uue tsükli esimesele tõstmisele eelnenud 12 kuu jooksul kerkis S&P 500 indeks keskmiselt 17%. Pärast seda, kui Fed tegi enda esimese tõstmise ära, tõusis indeks järgnenud aastaga veel keskmiselt 6%.

Kuigi tõusvad intressimäärad võivad sundida osa investoreid võtma aega veidikeseks maha, siis üleüldine teooria näeb ette, et see tähendab soosivaid majandustingimusi. Kuna majandus laieneb, siis tõusvad intressimäärad tähendavad lihtsalt majandusaktiivsuse kasvu. Kui majandus kasvab, on see peamine katalüsaator ettevõtete kasumite kasvule, mis omakorda kergitab aktsiaturge.

Mis saab võlakirjadest?

Mineri sõnul paistab üks asi veel eredalt silma - aktsiaturgude volatiilsus esimese tõstmise järel. 1994. aastal kukkus S&P 500 esimese kolme kuuga (veebruarist maini) 4,8%. 1999 kaotas indeks kolme kuuga 1,3% ning 2004 0,6%. Need lühiajalised langused osutusid ostukohtadeks ning, nagu eespool kirjeldatud, järgnev periood oli üldiselt positiivne.

Paljud investorid muretsevad eelkõige võlakirjade pärast, mis tüüpiliselt kaotavad intressimäärade tõusuga. 1994. aasta tsükli algusega kaotas Barclays Aggregate Bond indeks aastaga 2,2%, kuid kolme aasta võrdluses oli juba 18% plussis. 1999. ja 2004. aastal tõusis indeks nii ühe kui kolme aasta võrdluses.

Praegu on olukord, kus maailma suured keskpangad liiguvad eri suunda. Ajal, kui USA plaanib kodumaist nõudlust hakata koomale tõmbama, üritavad Euroopa ja Jaapani keskpangad kodumaist nõudlust hädasti suurendada. See võib näiteks USA ja Euroopa valitsusvõlakirjade tootlustele lüüa suurema lõhe sisse, kui mõlemad majandused oleksid samades tsüklites ja viiksid ellu vähemalt osaliselt sünkroniseeritud poliitikat.

Hetkel kuum