Birjo Must • 7 september 2015

Draghi katsed börse stimuleerida luhtusid

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi  Foto: EPA

Aeg on tõdeda, et kevadel Euroopa Keskpanga (EKP) president Mario Draghi algatatud majanduse stimuleerimise programm pole börsidele oodatud positiivset efekti andnud. Hetkel paistab, et seda efekti ei pruugigi tulla.

Jaanuaris teatas EKP, et hakkab mahuka võlakirjade raames suunama majandusse ohtralt raha. Investorid tormasid euroala aktsiaid ostma lootuses, et kordub sama, mis aastaid tagasi USAs. Kuus kuud hiljem on seis halb ja tegelikult on juhtunud vastupidine – ainuüksi möödunud kuu jooksul pühiti aktsiate väärtusest üle 500 miljardi dollari.

Euroopa Keskpanga võlakirjaostu programm:

Põhjus: EKP seadnud eesmärgiks umbes 2% inflatsioonimäära

Pidi esialgu kestma tänavu märtsist 2016. aasta septembri lõpuni

Maht on iga kuu umbes 60 miljardit eurot, mis teeb kokku umbes 1,14 triljon eurot

Poliitilised abinõud otsakorral

Keskpanga ebaõnnestunud püüe rahapoliitika lõdvendamisega turuolukorda parandada muudab investorid tusaseks. Lisaks kõigele jääb Draghi programm varju muudele märgilistele sündmustele. Ainuüksi augustis langes Euro Stoxx 50 indeks 9,2% mure pärast, et Hiina majanduse jahenemine surub alla globaalse majanduskasvu.

„Inimesed muutuvad väga närviliseks kui näevad, et poliitilised abinõud on otsakorral,“ rääkis Morgan Stanley Euroopa aktsiastrateegia osakonna juht Graham Secker uudisteagentuurle Bloomberg. „Investorite kindlustunne on ekstreemselt madal ja kõik tahavad võtta võimalikult vähe riske. Nad ei näe, kes tuleb neile järgmise häda korral appi,“ lisas ta.

Kui vaadata ainult majandusnäitajaid, siis teeb Euroopa edusamme. Regiooni töötus kukkus hiljuti ootamatult madalale tasemele samal ajal, kui majandusveduri Saksamaa tööstus areneb üha kiiremas tempos. Ökonomistid prognoosivad, et Euroopa SKP kasvab tänavu 1,5%, mis oleks enim alates 2011. aastast. Ka analüütikud ennustavad jätkuvalt, et euroala ettevõtete kasumid kasvavad sel aastal 12%.

Neist positiivsetest näitajatest pole aga aktsiatele suurt kasu. Euroopa peamine aktsiaindeks on eksportööride ja toorainefirmade eestvedamisel viimase nelja nädala jooksul kukkunud 13%. See on pea kaks korda nii palju kui USA peamine indeks Standard&Poor’s, mille aktsiate P/E suhted on pea 19% kõrgemad.

Üks halb näitaja on ka see, et Euroopa autotootjate aktsiate hinnatasemed on selle aasta tipust kukkunud 34%. Need olid aga firmad, kellele prognoositi euro odavnemisest suurimat kasu. Samas suurusjärgus on langenud ka energiafirmade aktsiad ning keemiafirmade aktsiad on odavnenud 22%. Euro Stoxx 50 indeksis on vaid kaks firmat, Prantsuse Vinci SA ja Vivendi SA, mille hind on kõrgem kui heal ajal.

Euroopa aktsiaindeks  Foto: Äripäev

USAga sarnast edu pole oodata

Kui USA keskpank tegi kuus aastat tagasi sarnaseid samme, aitas rahapoliitika lõdvendamine S&P 500 indeksil tõusta kuus kvartalit järjest, mis on pikim kasvuperiood alates 1998. aastast. Tänavu mais saavutatud rekordi ajal oli indeks tõusnud enam kui kolm korda oma 2009. aastal saavutatud madalseisu ajast.

Kui EKP alustas kevadel majanduse stimuleerimist, liikusid ka investorid siia. Regiooni aktsiad alustasid aastat enam kui kahekümne aasta parimas tempos ning raha liikus Euroopa aktsiafondidesse rekordkiirusel. Tänaseks on aga Kreeka ja Hiina kriisid regiooni peamise aktsiaindeksi kukutanud aprilli tipptasemelt üle 17%.

Manulife Asset Managementi Euroopa aktsiate osakonna juhi David Hussey sõnul pole mõtet Euroopas oodata sama edu, mis USAs. „Majanduse taastumine ja ettevõtete kasumite tõus, mida on USAs nähtud viimase viie aasta jooksul, pole Euroopa ilmnenud. Siin on see alati väga tugevalt seotud globaalsete sündmustega,“ märkis Hussey.

Leidub ka optimiste

Investeerimispank Morgan Stanley on aga üks neist, kes soovitab investoritel aktsiaid madalseisu ajal juurde osta. Secker prognoosib, et aktsiahinnad jõuavad tulule järele kohe, kui enesekindlus turul taastub. Pank soovitab investeerida aktsiatesse nagu logistikafirma Deutsche Post AG ja kiibivalmistaja ASML Holding NV, kuna nende aktsiate hind on viimaste tippudega võrreldes langenud üle 22%.

Ka Saxo Banki investeeringute juht Teis Knuthsen imestab selle üle, miks peaks Euroopa tuleviku pärast niivõrd mures olema. „Ei Euroopa majanduse- ega ettevõtete väljavaadetes paista midagi halba. Praegu tunduvad paljud Euroopa aktsiad odavad eriti arvestades seda, et fundamentaalselt pole miski muutunud,“ märkis Knuthsen.

Oht on aga selles, et need jäävad odavaks pärast USA Föderaalreservi intressimäärade tõstmist. Ettevõtjad peavad 30% tõenäoliseks, et sel kuul toimub intressimäärade tõus. Seda isegi hoolimata IMFi hoiatustest, et globaalse majanduse väljavaated on halvenenud.

Pictet Asset Managementi strateeg Luca Paolini seda olukorda heaks ei pea. „Hiina majandus ähvardab aeglustuda ajal, mil Föderaalreserv karmistab oma rahapoliitikat. See pole üldse hea keskkond. Euroopa Keskpank ei suuda omal käel majandust elavdada ja seetõttu mõjutab üldine olukord ka Euroopa ettevõtteid,“ lausus Paolini.

 

Kommentaar

Euroopa firmadel läheb hästi

LHV analüütik Erko Rebane:

Arvan, et Euroopa Keskpanga puhul on liiga vara tibusid lugeda, kuna rahapoliitiliste sammude mõju majandusele võib aega võtta aasta või isegi kaks. Euroopa Keskpank kärpis küll septembri istungi raames euroala sisemajanduse kogutoodangu kasvuprognoose ning tõi allapoole ka inflatsiooniootust, kuid kõrgem määramatus johtub peamiselt välisteguritest, sest rahvusvaheline kaubandus on osutunud arvatust tagasihoidlikumaks ning nafta hind jätkas maist uut allakäiku. 

Samas kui vaadata eurotsooni-siseseid trende, on uudised tänavu olnud positiivsed. Laenude kasv erasektorile on järjepidevalt kiirenenud, töötleva tööstuse ja teenindussektori küsitlused viitasid augustis kõrgeimale majandusaktiivsusele viimase nelja aasta jooksul ja tegelikult on inflatsioon energiat ja toitu arvestamata liikunud aasta alguse 0,6% pealt tagasi 1,0% peale, mis näitab et kütusehinna ja inflatsiooniootuste langus pole külvamas laiemat deflatsioonihirmu. 

Euroopa ettevõtetel on seljataga tugev esimene poolaasta ja kuigi arenevate turgude majanduslik nõrkus on tinginud aktsiakasumi ootustes negatiivseid korrigeerimisi, oodatakse Stoxx 600 indeksi firmadele tuleval aastal endiselt keskmiselt üle 10% aktsiakasumi kasvu. Selles valguses eeldavad korrektsiooni teinud aktsiahinnad juba märksa mustemat stsenaariumi arenevate turgude ja globaalse majanduse jaoks tervikuna, kui seda näeb hetkel laiem konsensus.

Hetkel kuum