Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    OPEC ulatab keskpankadele abikäe

    Naftafirmadesse investeerimine on endiselt riskantne.Foto: EPA

    Keskpangad on saanud omale uue abilise - naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC, kirjutab Bloomberg.

    Nimelt, samal ajal, kui Euroopa Keskpanga (EKP) stimuleerimismeetmed on oodatust tagasihoidlikumad ja Föderaalreserv hakkab intressimäärasid tõstma, võib maailmamajandus tuge leida hoopis nafta hinnalanguse jätkumisest.
    Nädal aega tagasi otsustas OPEC, et tootmismahte piirama ei hakata. Nafta hind reageeris langusega – reedeks oli WTI toornafta hind langenud alla 36 dollari barrelist. 2014. aasta juunis saavutatud tipus maksis WTI barrel 107,73 dollarit ja selle aasta mais 62,58 dollarit. Brent on langenud alla 38 dollari barrelist. Ühtlasi tegi nafta käesoleval nädalal selle aasta suurima languse.
    Kuigi eelmine järsem hinnalangus ei aitanud majandust eriliselt elavada, prognoosivad Unicredit, Commerzbank ja Societe Generale, et odavam kütus paneb tarbijad ja ettevõtted järgmisel aastal rohkem kulutama.
    „Keskpankurid peaksid võtma seda kokkuvõttes positiivse asjana,“ ütles Commerzbanki analüütik Peter Dixon. „See aitab stimuleerida nõudlust, sest tarbijatel jääb veidi rohkem raha taskusse, mida saab kulutada ja mis annab heaolutunde.“
    Kasvutõuge majandusele
    Societe Generale ökonomist Michala Marcussen on arvutanud, et iga 10 dollarine nafta hinna langus suurendab globaalset majanduskasvu 0,1 protsendipunkti võrra. Tema hinnangul on alates 2014. aastast saanud tarbijad nafta hinnalangusest kasu, mis ulatub 2 protsendini maailma SKPst. Kui hinnalangust poleks toimunud, oleks see raha kulutatud nafta peale.
    „Meie suurim leevendus oli see, et OPEC loobus tootmise vähendamisest. See annab tarbijatele lootust, et nafta hind püsib pikemat aega madalal,“ ütles Marcussen.
    Tõsi, nafta hinnalangus tekitab deflatsioonilist survet ning seda keskpangad ei taha. UniCrediti peaökonomist Erik Nielsen aga ütles, et selline inflatsiooni aeglustumine on hea, sest see tuleneb pakkumisest, mitte nõudlusest. Seega peaks see reaaltulu suurendama, mis aitab kaasa tarbimisele ja majanduse taastumisele.
    „Energiahindade langust võiks võrrelda maksulangetusega, mille katmiseks ei pea riigivõlga võtma,“ ütles ta ja lisas, et majanduskasvu paranemine peaks lõpuks omakorda naftahindu toetama hakkama. Seega peaks investorid inflatsiooni vähenemisele tehtavate panuste osas ettevaatlikud olema.
    Mõned keskpangad näevad nafta hinnalangust samuti positiivse märgina. Saksamaa Bundesbanki president Jens Weidmann oli vastu EKP stimuleerimisprogrammi laiendamisele ja ütles, et energiahindade järsk langus toetab juba majanduskasvu San Francisco Föderaalreservi president John Williams aga ütles, et nafta hinnalanguse mõju inflatsioonile peaks varsti vaibuma.
    Tekkida võib nõiaring
    Kõik ei ole siiski positiivselt meelestatud. VTB Capitali strateeg Neil MacKinnon nentis, et eelmisel aastal alanud nafta hinnalangus pole siiamaani globaalset kasvu sütitanud. Põhjustena võib välja tuua näiteks selle, et USA naftaettevõtted on vähendanud töötajate palkamist ja investeeringuid. USA tarbijad on odavama nafta tõttu järele jäänud raha kulutamise asemel hoopis säästnud. Ka naftat tootvad riigid on pidanud vastu võtma tugeva löögi.
    „Hinnalanguse jätkumine võib olla hoopis negatiivne, kui see vähendab naftatootmist, tööhõivet ja investeeringute mahtu,“ ütles MacKinnon. „See halvendaks maailmamajanduse väljavaadet ja omaks tagajärgi keskpankade jaoks.
    Jim Reid Deutsche Bankist märkis, et investorite surve EKPle võib suureneda, kui too ei täida 2protsendilise inflatsioonimäära eesmärki. „Kui nafta püsib ka 2016. aasta alguses madalal, siis tõenäoliselt kasvab turgude surve EKPle täiendavate stimuleerimismeetmete kasutamiseks. Ei oleks vahet, kas tegemist on õige või vale asjaga, mida teha,“ ütles ta.
    Oxford Economicsi ökonomist Gabriel Sterne lisas, et Föderaalreserv võib kasutada naftahindade langust ettekäändena intressimäärade aeglasemaks tõstmiseks.
    Üldiselt keskpangad siiski tervitavad OPECi otsust, ütles DBS Banki peaökonomist David Carbon. „Madalad hinnad tulenevad suuremast pakkumisest, seega on tegemist hea, mitte halva asjaga,“ sõnas ta. „Keskpangad peaksid nafta ülekülluse avasüli vastu võtma, mitte seda kartma.“
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Laaneti korteriskandaal on paisunud kriminaaluurimiseks
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.