Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    OPEC ulatab keskpankadele abikäe

    Naftafirmadesse investeerimine on endiselt riskantne.Foto: EPA

    Keskpangad on saanud omale uue abilise - naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC, kirjutab Bloomberg.

    Nimelt, samal ajal, kui Euroopa Keskpanga (EKP) stimuleerimismeetmed on oodatust tagasihoidlikumad ja Föderaalreserv hakkab intressimäärasid tõstma, võib maailmamajandus tuge leida hoopis nafta hinnalanguse jätkumisest.
    Nädal aega tagasi otsustas OPEC, et tootmismahte piirama ei hakata. Nafta hind reageeris langusega – reedeks oli WTI toornafta hind langenud alla 36 dollari barrelist. 2014. aasta juunis saavutatud tipus maksis WTI barrel 107,73 dollarit ja selle aasta mais 62,58 dollarit. Brent on langenud alla 38 dollari barrelist. Ühtlasi tegi nafta käesoleval nädalal selle aasta suurima languse.
    Kuigi eelmine järsem hinnalangus ei aitanud majandust eriliselt elavada, prognoosivad Unicredit, Commerzbank ja Societe Generale, et odavam kütus paneb tarbijad ja ettevõtted järgmisel aastal rohkem kulutama.
    „Keskpankurid peaksid võtma seda kokkuvõttes positiivse asjana,“ ütles Commerzbanki analüütik Peter Dixon. „See aitab stimuleerida nõudlust, sest tarbijatel jääb veidi rohkem raha taskusse, mida saab kulutada ja mis annab heaolutunde.“
    Kasvutõuge majandusele
    Societe Generale ökonomist Michala Marcussen on arvutanud, et iga 10 dollarine nafta hinna langus suurendab globaalset majanduskasvu 0,1 protsendipunkti võrra. Tema hinnangul on alates 2014. aastast saanud tarbijad nafta hinnalangusest kasu, mis ulatub 2 protsendini maailma SKPst. Kui hinnalangust poleks toimunud, oleks see raha kulutatud nafta peale.
    „Meie suurim leevendus oli see, et OPEC loobus tootmise vähendamisest. See annab tarbijatele lootust, et nafta hind püsib pikemat aega madalal,“ ütles Marcussen.
    Tõsi, nafta hinnalangus tekitab deflatsioonilist survet ning seda keskpangad ei taha. UniCrediti peaökonomist Erik Nielsen aga ütles, et selline inflatsiooni aeglustumine on hea, sest see tuleneb pakkumisest, mitte nõudlusest. Seega peaks see reaaltulu suurendama, mis aitab kaasa tarbimisele ja majanduse taastumisele.
    „Energiahindade langust võiks võrrelda maksulangetusega, mille katmiseks ei pea riigivõlga võtma,“ ütles ta ja lisas, et majanduskasvu paranemine peaks lõpuks omakorda naftahindu toetama hakkama. Seega peaks investorid inflatsiooni vähenemisele tehtavate panuste osas ettevaatlikud olema.
    Mõned keskpangad näevad nafta hinnalangust samuti positiivse märgina. Saksamaa Bundesbanki president Jens Weidmann oli vastu EKP stimuleerimisprogrammi laiendamisele ja ütles, et energiahindade järsk langus toetab juba majanduskasvu San Francisco Föderaalreservi president John Williams aga ütles, et nafta hinnalanguse mõju inflatsioonile peaks varsti vaibuma.
    Tekkida võib nõiaring
    Kõik ei ole siiski positiivselt meelestatud. VTB Capitali strateeg Neil MacKinnon nentis, et eelmisel aastal alanud nafta hinnalangus pole siiamaani globaalset kasvu sütitanud. Põhjustena võib välja tuua näiteks selle, et USA naftaettevõtted on vähendanud töötajate palkamist ja investeeringuid. USA tarbijad on odavama nafta tõttu järele jäänud raha kulutamise asemel hoopis säästnud. Ka naftat tootvad riigid on pidanud vastu võtma tugeva löögi.
    „Hinnalanguse jätkumine võib olla hoopis negatiivne, kui see vähendab naftatootmist, tööhõivet ja investeeringute mahtu,“ ütles MacKinnon. „See halvendaks maailmamajanduse väljavaadet ja omaks tagajärgi keskpankade jaoks.
    Jim Reid Deutsche Bankist märkis, et investorite surve EKPle võib suureneda, kui too ei täida 2protsendilise inflatsioonimäära eesmärki. „Kui nafta püsib ka 2016. aasta alguses madalal, siis tõenäoliselt kasvab turgude surve EKPle täiendavate stimuleerimismeetmete kasutamiseks. Ei oleks vahet, kas tegemist on õige või vale asjaga, mida teha,“ ütles ta.
    Oxford Economicsi ökonomist Gabriel Sterne lisas, et Föderaalreserv võib kasutada naftahindade langust ettekäändena intressimäärade aeglasemaks tõstmiseks.
    Üldiselt keskpangad siiski tervitavad OPECi otsust, ütles DBS Banki peaökonomist David Carbon. „Madalad hinnad tulenevad suuremast pakkumisest, seega on tegemist hea, mitte halva asjaga,“ sõnas ta. „Keskpangad peaksid nafta ülekülluse avasüli vastu võtma, mitte seda kartma.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Maailma suurim varahaldaja tõi turule bitcoini fondi
Maailma suurim fondivalitseja BlackRock tõi turule bitcoini hinda järgiva fondi, mis on mõeldud USA institutsionaalsetele klientidele, vahendab Reuters BlackRocki koduleheküljel olevat uudist.
Maailma suurim fondivalitseja BlackRock tõi turule bitcoini hinda järgiva fondi, mis on mõeldud USA institutsionaalsetele klientidele, vahendab Reuters BlackRocki koduleheküljel olevat uudist.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Rootsi inflatsioon vähenes juulis
Rootsi inflatsioon langes juulis esimest korda alates jaanuarist, ja oli isegi grammike väiksem, kui oodati, kirjutab Dagens Industri.
Rootsi inflatsioon langes juulis esimest korda alates jaanuarist, ja oli isegi grammike väiksem, kui oodati, kirjutab Dagens Industri.
Raadiohommikus: kütusekriisist, elektrituru reformist ja väikeettevõtetest
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.