OPEC ulatab keskpankadele abikäe

Nimelt, samal ajal, kui Euroopa Keskpanga (EKP) stimuleerimismeetmed on oodatust tagasihoidlikumad ja Föderaalreserv hakkab intressimäärasid tõstma, võib maailmamajandus tuge leida hoopis nafta hinnalanguse jätkumisest.

Nädal aega tagasi otsustas OPEC, et tootmismahte piirama ei hakata. Nafta hind reageeris langusega – reedeks oli WTI toornafta hind langenud alla 36 dollari barrelist. 2014. aasta juunis saavutatud tipus maksis WTI barrel 107,73 dollarit ja selle aasta mais 62,58 dollarit. Brent on langenud alla 38 dollari barrelist. Ühtlasi tegi nafta käesoleval nädalal selle aasta suurima languse.

Mõned keskpangad näevad nafta hinnalangust samuti positiivse märgina. Saksamaa Bundesbanki president Jens Weidmann oli vastu EKP stimuleerimisprogrammi laiendamisele ja ütles, et energiahindade järsk langus toetab juba majanduskasvu San Francisco Föderaalreservi president John Williams aga ütles, et nafta hinnalanguse mõju inflatsioonile peaks varsti vaibuma.

Tekkida võib nõiaring

Kõik ei ole siiski positiivselt meelestatud. VTB Capitali strateeg Neil MacKinnon nentis, et eelmisel aastal alanud nafta hinnalangus pole siiamaani globaalset kasvu sütitanud. Põhjustena võib välja tuua näiteks selle, et USA naftaettevõtted on vähendanud töötajate palkamist ja investeeringuid. USA tarbijad on odavama nafta tõttu järele jäänud raha kulutamise asemel hoopis säästnud. Ka naftat tootvad riigid on pidanud vastu võtma tugeva löögi.

„Hinnalanguse jätkumine võib olla hoopis negatiivne, kui see vähendab naftatootmist, tööhõivet ja investeeringute mahtu,“ ütles MacKinnon. „See halvendaks maailmamajanduse väljavaadet ja omaks tagajärgi keskpankade jaoks.

Jim Reid Deutsche Bankist märkis, et investorite surve EKPle võib suureneda, kui too ei täida 2protsendilise inflatsioonimäära eesmärki. „Kui nafta püsib ka 2016. aasta alguses madalal, siis tõenäoliselt kasvab turgude surve EKPle täiendavate stimuleerimismeetmete kasutamiseks. Ei oleks vahet, kas tegemist on õige või vale asjaga, mida teha,“ ütles ta.

Oxford Economicsi ökonomist Gabriel Sterne lisas, et Föderaalreserv võib kasutada naftahindade langust ettekäändena intressimäärade aeglasemaks tõstmiseks.

Üldiselt keskpangad siiski tervitavad OPECi otsust, ütles DBS Banki peaökonomist David Carbon. „Madalad hinnad tulenevad suuremast pakkumisest, seega on tegemist hea, mitte halva asjaga,“ sõnas ta. „Keskpangad peaksid nafta ülekülluse avasüli vastu võtma, mitte seda kartma.“