Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tippstrateeg: naftakriis selgitab võitjad ja kaotajad

    Peter HermanrudFoto: Andras Kralla

    Madalad naftahinnad on viinud pankrotti ettevõtteid ja riike, kuid aeg selgitab ka naftakriisi võitjad, ütles maailmaklassi investeerimisstrateeg Peter Hermanrud.

    Äripäevale antud intervjuus sõnas Hermanrud, et naftahinnad praegustele tasemetele püsima ei saa jääda. Kogu naftaturg on 30 aasta suurimas kriisis, mis on nõudnud juba esimesed ohvrid. Üks neist on näiteks Venezuela, mis on juba omadega pankrotis, kuid põhjust muretsemiseks pakub ka Norra naftatööstus.
    Mis hakkab naftahindadega toimuma, kas need võtavad suuna üles või hoopis alla?
    Kui vaadata näiteks kaks aastat edasi, siis tõenäoliselt tõusevad naftahinnad 60-70 dollarini barrelist, kuna hinnad ei saa jääda püsima nii madalale, kus need praegu on. Praeguste hindade juures toimub see, et tootmist vähendatakse ja see hakkab hindasid ülespoole suruma.
    Kui palju mõjutavad naftahinnad praegu aktsiahindu?
    Üsna palju ja eriti riikides, kes on naftatootjad ja eksportijad - üks selliseid on näiteks Norra. Kuid ka Euroopa suurematel aktsiaturgudel on näha naftahindade mõju, kuna madalate naftahindade tõttu teenivad paljud naftaettevõtted vähem raha ja see avaldub ka nende aktsiahindades.
    Naftafirmad on seega ühed suuremad langejad olnud ja huvitav fakt on see, et enamik ettevõtteid, mis kasutavad naftat ja selle saadusi, pole samuti suurt kasu lõiganud. Näiteks alumiiniumitootjad, kes kasutavad naftat toodangu valmistamiseks, näevad samal ajal alumiiniumi hinda langemas koos nafta hinnaga, seega tootmisest kasu nad ei lõika.
    Kas maailma naftaturg on praegu kriisis?
    Jah, kindlasti on kriisis. Maailma naftaturg on teinud 40 aasta suurima kärpe oma investeeringutele ning see on halvim kriis pärast 1985. aastat. Mõni suur ettevõte USAs on juba üsna lähedal pankrotti minemisele ja mitu väiksemat ettevõtet maailmas on samuti pankroti lähedal. Isegi sellised suured gigandid nagu Brasiilia energiaettevõte Petrobras on praegu tõsistes raskustes.

    17. aprillil toimub Katari pealinnas Dohas OPECi ja kartelli mitte kuuluvate naftariikide kohtumine, kus arutletakse maailma naftatootmise üle. Kohtumise eestvedaja on Katari energiaministeerium, mis loodab, et üritusega lepitakse kokku nafta tootmise külmutamine jaanuari tasemel.

    Mida oodata 17. aprilli Doha naftakohtumiselt?
    Ma ei ootaks sealt väga palju. Kõik naftariigid tahavad, et teised vähendaksid tootmist, aga keegi ei taha kärpida enda tootmist. Seetõttu on kokkuleppele jõudmine väga keeruline. Suurim probleem on praegu kindlasti Iraan ja Saudi Araabia, mis on Lähis-Ida mõjuvõimsaimad riigid. Paraku on nad väga erinevatel arvamustel ning kui nad peaksid kokku leppima selles, kui palju Iraan enda tootmist vähendab, siis on seda keeruline teha.
    Algselt ei lubatud lääne sanktsioonide tõttu Iraanil täisvõimsusega naftat toota. Nüüd, kui sanktsioone enam pole, on Iraan hakanud rohkem tootma. Praegu on väga keeruline jõuda mingile kokkuleppele. Tõenäoliselt saab olukord suurema selguse alles suveks. Seega, Dohas ei jõuta arvatavasti ühelegi kokkuleppele.
    Kas Norra naftatööstus on kriisis?
    Norra naftafirmadel on praegu küll keeruline, kuid olukorraga tullakse toime. Jah, olukord on halb ka Statoili jaoks, kuid ettevõte jääb ellu ja elab rasked ajad üle. Märksa halvem on olukord nafta teistes sektorites, eriti firmadel, mis tegelevad naftateenuse osutamisega, näiteks naftapuurimisplatvormide ja mahutite valmistamisega või ettevõtetel, mis pakuvad naftaprojektidele kaevandustegevust. Kõik sinna valdkonda kuuluvad firmad on katastroofis ning näha on palju pankrotte. Näha on ka seda, et ettevõtted on asunud oma tegevust ümber korraldama ning sinna on kaasatud ka võlakirjainvestoreid ja pankasid, kes on pidanud osa laene maha kandma. Suuri kahjumeid on näha ja kriis on ulatuslik.
    Millised riigid on suurimad kaotajad praeguste naftahindade juures?
    Kindlasti suured naftatootjad, eesotsas Venemaa ja Brasiiliaga. Kindlasti ka Venezuela, mis minu arvates juba on pankrotis ja väga halvas olukorras. Nende riikide nõrkus on see, et suur osa riigi rahast tuleb nafta müügist ja kuna nafta hind on järsult langenud, on ka tulud jäänud väiksemaks.

    Peter Hermanrud

    Swedbank First Securitiese investeerimisstrateeg, kes on korduvalt pälvinud Norra parima strateegi tiitli. Oodatud kõneleja maailma eri paigus. Eestis esines ta täna toimunud Swedbanki privaatpanganduse klubiüritusel.

    Kas suurim kaotaja praeguse naftasõja juures on Saudi Araabia? Kas väljend "naftasõda" on üldse õige praeguse olukorra kirjeldamiseks?
    Jah, kindlasti on Saudi Araabia suurim kaotaja, kuna nemad on ka suurim nafta eksportija. Neil jääb suur hulk dollareid saamata ja seetõttu on nad tõesti suurimad kaotajad. Praegust olukorda võib tõesti nimetada sõjaks, see on lihtsalt paratamatus. Saudi Araabia oleks võinud vähendada tootmist ja lasta USA kildatööstusel hõivata turuosa, kuid mõne aasta pärast poleks Saudi Araabial tõenäoliselt siis enam sellist naftatööstust nagu see praegu on. See, mis praegu toimub, on tõesti minu arvates lihtsalt paratamatus.
    Mis võimalusi võiks praegune olukord luua investoritele?
    Kui sa tahad teha palju raha tsüklilises tööstuses, tuleb osta siis, kui ajad on väga halvad. Ma arvan, et kui halbadel aegadel osta näiteks naftateenust osutavate ettevõtete aktsiaid, võib see tuua suurt tootlust. Mida odavamalt õnnestub sul neid aktsiaid saada, seda parema tootluse see sulle annab.
    Kuid tuleb olla ettevaatlik milliseid aktsiaid osta. Tuues näiteks Norrat, siis enamik ettevõtteid peab kriisi ajal tegema ümberkorraldusi ja siis võib juhtuda, et ostad aktsiaid, kuid kaotad suure hulga raha. See on väga keeruline mäng, kuid tõusupotentsiaal võib olla suur.
    Loe ka investor Toomase arvamust Hermanrudi täna toimunud esinemisest. 
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.