- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa nõuab eelarve täitmiseks riigifirmadelt suuremaid dividende
Venemaa andis riigiettevõtetele, sealhulgas energiagigant Gazpromile, korralduse maksta vähemalt pool 2015. aasta puhaskasumist dividendidena välja. Selles nähakse meeleheitlikku katset täita riigieelarves haigutavat auku.
Venemaa peaminister Dmitri Medvedev kirjutas esmaspäeval alla korralduse, millega loodetakse 2016. aasta riigieelarve tulusid täiendada ligikaudu 100 miljardi rubla ehk 1,5 miljardi dollari võrra.
Ukaas paneb vähemalt kaheksale riigiettevõttele kohustuse maksta nii riigile kui teistele aktsionäridele senisest oluliselt suuremas mahus dividende. Selle saavutamiseks on aga vaja täiendavat finantsvõimendust või kulukärpeid, kirjutas Financial Times.
„Praeguses olukorras loeb iga rubla, valitsus püüab koondada kõik ressursid, mis aitaksid vältida täiendavaid kulukärpeid,“ Selgitas BCS-i juhtivanalüütik Vladimir Tihhomirov.
Vene valitsuse otsuse tõttu teatas Gazprom juba, et nende dividendid võiks suureneda 7,4 rublani aktsia kohta. Kuigi analüütikute hinnangul saavutataks nii vaid pool nõutust, tõusis väärtpaber eilsel börsipäeval 6,6 protsenti.
Valitsuse samm tuleb ajal, mil riigi majandus on teist aastat järjest languses ning madalad naftahinnad pärsivad riigieelarve tulude laekumist oodatud mahus. Juba eeldusel, et naftabarreli hind oleks 50 dollarit, jääks eelarve 3protsendilisse defitsiiti.
Kuna Venemaa planeeris juba 2014. aastal, et ligi pool eelarvetuludest saavutatakse nafta ja gaasi müügist, on maailmaturul toimuv neile eriti valulikult mõjunud. Eelmisel aastal kukkusid eelarvetulud energiahinna languse tõttu 43 ning tänavu märtsis 28,6 protsenti.
Võimalikud alternataiivid
Lisaks riigiettevõtete survestamisele, plaanib Moskva riigisektori kulude kärpimist ligikaudu 10 protsendi võrra. Samuti kavandatakse osaluse vähendamist mitmes väärtuslikus riigiettevõttes. Erastamise alla lähevad näiteks naftahiiud Rosneft ja Bashneft, teemandikaevandaja Alrosa ning riigi suuruselt teine pank VTB.
Need kavatsused on tekitanud aga laialdast vastuseisu vene eliidi hulgas, kelle meelest on müügist saadav tulu praegu liiga väike.
Samuti plaanib Venemaa välja anda ka uue riikliku võlakirja. Selle tulemuslikkus on seatud kahtluse alla, sest idanaabrile kehtestatud sanktsioonide tõttu survestab lääs oma pankasid finantsinstrumenti mitte tarbima.
Lisaks Gazpromile, Alrosale, Rosneftile ja Bashneftile mõjutab valitsuse dividendiotsus veel Zarubežnefti, mille puhul on samuti tegemist naftaettevõttega, vee-energiaga tegelevat Rushydrot, Venemaa suurimat laevaettevõtet Sovkomflot ning riiklikku gaasitorumonopoli Transneft.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida 24. septembrini
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele